Shutterstock
Viimastel päevadel avaldatud kuised majandusindikaatorid pakuvad rohkem optimistlikke noote kui pessimistlikke. Muret tekitab aga epidemioloogiline olukord meie ümber ja ka Eestis, mis on taas järsult halvenenud. Kui viiruse levikule pidurit peale ei saada, siis võivad saavutatud väikesed edusammud kiirelt hääbuda.
Tööstustoodangu kahanemine oli septembris üsna laiapõhjaline, kuid jäi sügavuse mõttes õnneks tagasihoidlikuks (-2%). Toodangu laiapõhjaline vähenemine peegeldab ühiskonnas endiselt valitsevat ebakindlust. Esimesest šokist on majandus nii meil kui naabritel üle saanud, kuid nõudlus pole täiel määral endiselt taastunud. Kõige selgemat jahtumise trendi näitab ehitussektor – nii ehitusmaterjalide kui metalltoodete tootmine on stabiilselt vähenenud juba aasta aega. Koroonapandeemia on olukorda kindlasti negatiivselt mõjutanud, kuid taustal on tegelikult ka tavapärased majandustsükli mõjud. Ehitussektori viimased kõrghetked jäid aastatesse 2017-2018 kui ehitusmaht kasvas tempoga 15-20%. Sealt edasi on kasv raugenud ning tänavu pöördunud ka negatiivseks.
Kohaliku ehitussektori passiivsus selgitab paljuski ka seda, miks on tööstustoodangu müük koduturule taastunud aeglasemalt kui eksport. Nimelt on ekspordi osakaal ehitusmaterjalide ja metalltoodete müügis töötleva tööstuse harude hulgas üks madalamaid. Rohkem ekspordile suunitletud harudes, näiteks puittoodete ning elektroonika ja arvutite tootmise puhul, suudeti septembris toodangut jätkuvalt kasvatada. Töötleva tööstuse üleselt kasvas eksport septembris aastavõrdluses ligikaudu 6%. Samal ajal vähenes müük koduturule 4%. Ekspordikasvu ei suutnud vääratada ka fakt, et ekspordihinnad on tegelikult aasta algusest peale odavnenud. Pikemat trendi analüüsides peaks töötlevas tööstuses toodangumahu langus edaspidi stabiliseeruma või aeglustuma, sest möödunud aastast vaatab vastu nõrgem baas. Samas on epidemioloogiline olukord meie ümber taas halvenenud, mis töötab kindlasti vastu välisnõudluse taastumisele. Energiatootmine ja sellest sõltuv mäetööstus kannatab aga endiselt rahvusvahelise konkurentsivõime languse all.
Jaekaubanduses jätkus septembris üsna tavapärane müügimahu kasv, mis on tunnistuseks majapidamiste jätkuvalt tugevast finantstervisest ning kardetust paremast olukorrast tööturul. Erakorralise töötasu hüvitise kasutamisega seotud koondamispiirangud olid septembriks juba lõppenud, kuid töötute arvu kasv on olnud kardetust tagasihoidlikum. See sisendab inimestesse julgust jätkata oma tegevusi tavapärases rütmis muutmata oluliselt ka tarbimisharjumusi. Oma panuse on kindlasti andnud ka tõsiasi, et seoses reisimise vähenemisega on inimestele jäänud rohkem vabu vahendeid kodumaal kulutamiseks. Väike muutus tuleb esile kui vaadata kus inimesed eelistavad oma ostusid sooritada. Eriolukorra ajal kõvasti populaarsust kogunud e-kaubandus jätkas septembris kasvu ning vastukaaluks on kaubamajades ostlemine kriisijärgselt mullusele tasemele veidi alla jäänud.
Kokkuvõttes oli september ettevõtete jaoks siiski positiivne kuu. Märtsis alguse saanud käivete langus (aastavõrdluses) pöördus viimaks taas kasvule. Sellesse panustasid kõvasti töötlev tööstus (+5%), IT sektor (+39%) ja kutsealased teenused jms (+29%). Suurematest tegevusaladest jäi käive mullusele alla ehituses (-11%), veonduses ja laonduses (-10%) ning veidi ka kaubanduses (-2%). Kvartali kokkuvõttes kahanes käibelangus üle terve ettevõtlussektori -5%ni ehk oli ligikaudu kolm korda väiksem kui teises kvartalis.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
