iStockphoto
Kartus millestki ilma jääda on inimeste psühholoogias loomulik mõtteviis. Olgu see siis pidev Facebooki jälgimine, kartuses, et story’d kaovad ära või veebipoest mingi eseme ostmine, nähes, et ainult üks toode on veel järel. Kui igapäevaelus võib see vaid veidi segada keskendumist tähtsamatele asjadele, on kartus ja ahnus emotsioonid, mis võivad investori portfellis olla hävitava mõjuga.
Inglise keeles tuntud FOMO-fear of missing out tähendab eelkõige ahnust osta aktsiaid kui need on liiga kallid, kartuses, et jäädakse ilma tulevikutootlusest. Teiselt poolt võtab kriisi ajal võimust hirm, mis paneb investoreid aktsiaid müüma, et vältida suuremaid kahjumeid. Oluline on aga eristada investori strateegial põhinevaid otsuseid emotsioonidel põhinevatest. Nagu Warren Buffett on öelnud: „Ole kartlik siis kui teised on ahned ja ahne siis, kui teised kardavad“. Ütlus põhjendab selgelt Buffetti ja paljude teiste edukate investorite suurt vaba raha osakaalu oma varades. Kuigi Buffettil on aktsiaturul valitsevate emotsioonidega kursiks olemiseks tõenäoliselt omad meetodid, näitab näiteks CNN-i indeks praegu turul valitsevat ahnust. Indeksi pilti vaadates võib järeldada, et mida kõrgemale sööstavad aktsiahinnad, seda rohkem kasvab ka investorite isu tõusust osa saada. Eilsete turuandmete seisuga on praegu investorite ahnuse tase kõrgeim alates 2020. aasta keskpaigast.
Allikas: Money.CNN
Vaadates kahe aasta pikkusesse ajalukku, on kõrge indikaatori tase kattunud aktsiaturu langusega nii 2018. aasta septembris kui ka käesoleva aasta märtsis. Kuigi börsidel valitsev ahnus ei ole alati tähendanud langust, on üle 50-punktiline tase vaid vihjeks, et aktsiate ostmise osas tasub võtta ettevaatlikum hoiak. Näiteks oli 2017. aasta teises pooles indikaatori näit isegi üle 90, ehkki turud jätkasid oma tõusu veel aasta aega. Seega ei saa ühte indikaatorit võtta puhta kullana ja selle põhjal investeerimisotsuseid teha. Alla 50-punktilisse jäävad tsoonid on aga alati tähendanud suurepärast ostukohta.
Allikas: Money.CNN
Ehkki teoorias kõlab see kõik lihtsana, on reaalses elus tugevaid emotsioone märksa keerulisem kontrollida, eriti investeerimisel. Esimese asjana on selleks vaja igal investoril kinni pidada oma strateegiast, mille juurde käib ka investeerimisplaan. Üks lihtsamaid, aga ka parimaid strateegiaid on ostuhinna keskmistamine, mis aitab vältida ka emotsioonide ajel tehtud tehinguid. Kõige paremini sobib see pikaajalise investeerimise juurde, kus ostetakse kindlaid aktsiaid või indeksfonde sama summa eest igal kuul või veel parem, igal nädalal. Nii on võimalik osta aktsiaid ka siis, kui hinnad langevad ilma, et tuleks turu ajastamisega spekuleerida.
Teine võimalus, kuidas mitte lasta negatiivsetel emotsioonidel võimust võtta, on limiithinnaga orderite kasutamine siis, kui turud on suletud. Tehes tehinguid ajal, mil börs on avatud, on aktsiahinna muutuse pidev nägemine vaid lisamüraks ja ebaoluliseks informatsiooniks, eriti kui tehinguid tehakse mitme aasta perspektiivis. Limiithind võimaldab automaatset tehingu täitumist investorile sobiliku hinna juures. Näiteks näeb investori strateegia ette, et soovitakse juba varem ostetud instrumendi keskmist ostuhinda allapoole viia ning selleks sisestatakse madalama hinnaga limiitorder.
Oluline on ka mõista, et ükski trend aktsiaturul ei ole igavene. Kui viimasel kümnendil on näiteks tehnoloogiaaktsiad selgelt ületanud energiasektori aktsiate tootlust ja USA turg Euroopa turu tootlust, on vale mõelda, et see ka järgmisel kümnendil nii on. Seega tasuks mõelda, kas ajaloo põhjal kõrgeima tootluse otsimine on ikka mõistlik plaan ja võib-olla tuleks vaadata võimalusi ka mitte nii head tulemust näidanud piirkondades ja sektorites. On eriti oluline kontrollida oma ahnust, nähes kellegi teise suurepärast tootlust kohas, kuhu ise investeerinud ei ole.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
