Kalle Kiigske. Allikas: Sunly
Sunly on taastuvenergiale ning cleantech innovatsioonile fokusseeritud ettevõte, mis tegutseb Baltikumis ja selle lähipiirkonnas. Ambitsioonika Sunly võlakirjad soetati LHV Pensionifondide Roheline, XL, L ja M portfellidesse.
Sunly loodi Nelja Energia meeskonna poolt pärast Nelja Energia aktsiate müümist ettevõttele Enefit Green AS. Tehingu hetkel oli Nelja Energia Baltikumi suurim taastuvenergia ettevõte. Sunlyl on kohalikud meeskonnad Eestis, Leedus ja Poolas.
Head mehed, õppinud teemad
Sunly ühe asutaja Kalle Kiigske sõnul on roheenergia valdkond, mida Sunly meeskond oskab ja teab. Lisaks toimuvad taastuvenergia sektoris jätkuvalt suured arengud vaadates seatud eesmärke, rohepööret ja ökoloogilise jalajälje vähendamist üle kõikide sektorite.
“Meie fookuses ja loomulikult kõige suurema osakaaluga on investeeringud energiatootmisesse, mis põhineb taastuvatel ressurssidel ehk päikese- ja tuuleenergia,” kinnitab Kiigske.
Sunly koduturud on Baltikumis ning Poolas, millest viimane on kõige suurem ja kiiremini kasvav turg. Teise suunana investeeritakse uue tehnoloogia arendusse energeetikas. “Näiteks rahastame Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hübriidprojekti Paldiskis, mis pakub energiasalvestust, aga ka lahendust ehitusmaavaradega seonduvatele väljakutsetele Eestis,” täpsustab Kiigse.
Lisaks on Sunlyl rohetehnoloogia iduettevõtete portfellis ka energiatarbimise juhtimisega tegelevad ettevõtted nagu Themo ja Gridio ning uudsed päikeseenergiaga seotud tooted Ubik Solutions ja Solarstone.
Sunly kaugematest plaanidest räägiks Kiigske siis, kui need on selgemad. Aga lähitulevikust rääkides on tema sõnul Sunlyl tänavuse aasta lõpuks Poolas päikeseelektrijaamu kokku nimivõimsusega 37MW ja Eestis 3,2MW. LHV fondide investeeringut kasutatakse täiendava 100MW päikeseparkide väljaarendamiseks ja ehitamiseks. Sunlyl on lisaks Poolale päikeseparke ehituses ka Eestis, kus arendatakse ka maismaa- ja meretuuleparke. Pooleteise tegutsemisaasta jooksul on taastuvenergiasse investeeritud 25 miljonit eurot.
Hajutatud tootmine
Taastuvenergia üks plussidest on Kiigske sõnul konventsionaalsete elektrijaamade ees nende hajutatus. See tähendab, et palju väiksemaid elektrijaamu ehitatakse ühtlasemalt üle kogu maa, mis suurendab energia julgeolekut ja varustuskindlust. Ka regionaalse arengu seisukohalt on see hea. Samas hakkab tema hinnangul nüüd ühiskonnale mõistetavaks saama praktiline tähendus, et igas kogukonnas on oma elektrijaam ning inimesed pole harjunud neid oma elukohas nägema. “See on nii Eestis kui mujal maailmas,” viitab Kiigske.
Et rohepööre saaks lisaks arengukavadele ka praktikas ellu viidud, tuleb tema sõnul mõista, et tuulik või päikesepaneel kodu tagahoovis on osa keskkonnasäästlikust energiatootmisviisist ja tänapäeva energeetika muudabki maastikku ning harjumuspäraseid vaateid. “Kõikjal peab olema tasakaal ning kõigil peab olema võimalus mitte ainult kaasa rääkida, vaid ka kaasa lüüa,” lisab ta.
Konkurents roheenergeetika turul on tihe. Kiigske sõnul on arendajaid ja operaatoreid piisavalt, et turg oleks efektiivne. “Koos välisühendustega saab kogu Eesti energiavajaduse roheenergiaga ära katta,” kinnitab ta.
Konkurentsivõimeline taastuvenergia
Põhjamaade elektriturg on Kalle Kiigske sõnul efektiivne ja hästitoimiv ning tuulistel ja päikselistel tundidel on hinnad tarbija jaoks soodsad tänu madalatele muutuvkuludele. Ehk juba täna on põlevkivijaamadel olukordi, kus need ei saa oma kõrgete muutuvkulude tõttu energiat turule müüa. Taastuvenergia oma väga hea konkurentsivõime tõttu pääseb alati esimesena turule, kuid investeeringute tegemisel hinnatakse alati seda, mida teeb elektrihind. Investeerides alalüüsitakse alati olukorda energiamaastikul tervikuna.
Kiigske sõnul on igasugu energiatootmisel keskkonnale ja ühiskonnale oma mõju, aga taastuvenergial on see kõige väiksem. “Ka on taastuvenergia täna kõige soodsam energia tootmise viis,” lisab ta.
Eesti pensionifondidest on LHV suurim kohalikku majandusse investeerija. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja andmetel on Eestisse investeeritud 645 miljonist eurost fondivalitsejate lõikes siia paigutanud kõige rohkem LHV, mille fondid annavad kokku 51 protsenti ehk üle 329 miljoni euro. Sunly Poola laienemisplaanide toetamine on tänavu kolmas LHV pensionifondide investeering Eesti kapitaliturul. Jaanuaris omandasid fondid Tallinna kesklinnas asuva büroohoone Valge Maja ning veebruaris soetasid pealinna serval Peetri alevikus asuva Peetri Keskuse võlakirju.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet