Shutterstock
Eesti majandus kahanes kolmandas kvartalis aastavõrdluses 1,9%. Langus oli Euroopas väiksemate hulgas ja jäi naaberriikidega võrreldes enam-vähem samasse suurusjärku. Esimese üheksa kuu jooksul on majanduslangus olnud kokku veidi üle 3%.
Kuigi majanduslanguse pidurdumine kolmandas kvartalis oli ootuspärane, oli tulemus kokkuvõttes siiski üllatavalt hea. Tegevusalade lõikes oli langus üsna laiapõhjaline, mistõttu oleks oodanud ka tervikuna veidi suuremat miinust, kuid õnneks jäi langus enamikes tegevusalades suhteliselt tagasihoidlikuks. Kui avalik sektor (tervishoid, haridus, avalik haldus) kõrvale jätta, siis suudeti lisandväärtust kolmandas kvartalis möödunud aastaga võrreldes kasvatada finants- ja kindlustustegevuses, energiasektoris, põllumajanduses ja infotehnoloogias. Kasv oli kiire ka veevarustuse tegevusalal, kuid selle osatähtsus majanduses on marginaalne. IT sektori kasv oli tavapärasest mõnevõrra aeglasem, kuid seda ei ole mõtet üle tähtsustada, sest sektor kasvas ka kevadel kriisi südames.
Kui teises kvartalis suutis ehitussektor hoolimata ehitusmahu kahanemisest lisandväärtust veel kasvatada, siis nüüd kajastusid väiksemad mahud juba ka lisandväärtuse näitajates. Eestis ehitatud hoonete ja rajatiste maht kahanes kolmandas kvartalis 10% ning esimese üheksa kuu jooksul on ehitusmaht jäänud mullusele näitajale alla 3%. Arvestades ehitussektori pikka reageerimisaega ulatub lisandväärtuse langus seal tõenäoliselt ka järgmisesse aastasse. Veidi annab lootust fakt, et kolmandas kvartalis väljastati 3338 ehitusluba, mis on suurim näitaja alates kümnekonna aasta tagusest ehitusbuumist. Kuid selleks, et ehituslubade väljastamisest jõutaks ka ehitustegevuse alustamiseni, on vaja reaalseid investeeringuid ja selles osas on ettevõtjad praegu üsna ettevaatlikud. Erasektori passiivsust võiks tasakaalustada riigi hästi läbimõeldud investeeringute rakendamine, kuid on tõenäolisem, et õigeaegselt see oodatud abi enam kohale ei jõua.
Majanduse osalisele taastumisele kolmandas kvartalis viitab ka muu avaldatud statistika. Ettevõtete käibelangus kahanes kolmandas kvartalis maksu- ja tolliameti andmeil vaid 4%ni (vs 15% teises kvartalis). Ka ettevõtlusstatistika näitas ettevõtete müügitulu mõningast taastumist, olgugi et veidi väiksemal määral. Selle taustal suudeti töötasu hüvitise lõppedes suures osas ettevõtetest tõsta palgad tagasi kriisieelsele tasemele ning taastada aastavõrdluses üsna soliidne palgatõus (3%). Jaekaubandus pöördus tavapärasele kasvurajale tagasi juba suve algul ja jätkas ühtlases tempos kasvamist läbi terve kolmanda kvartali ning ka oktoobris. Endiselt õitseb tööstuskaupade müügiga seotud ettevõtete äri – ilmselt jõuab nendesse kauplustesse osaliselt ka see raha, mis muidu oleks kulunud reisimisele ja liikunud paljuski ka riigist välja.
Kokkuvõttes näitas kolmas kvartal, et kui kohalik elu suudetakse avatuna hoida ja rahvusvahelised kaubaühendused toimivad, siis jääb käesolevast pandeemiast tekkinud majanduskahju talutavatesse piiridesse. Palju sõltub aga loomulikult sellest, kui kiiresti leitakse kriisile lahendus globaalsel tasandil, sest üksinda ei suuda väikeriik tänases majanduskeskkonnas pikalt edukas olla.
Kristo Aab,
LHV majandusanalüütik
Tweet
