Shutterstock
Eesti kaupade väljavedu kasvas oktoobris teist kuud järjest üle 10%. Kuigi kahes kolmandikus kaubarühmadest suudeti mullusega võrreldes edasiminekut näidata, on kiire kasvu taga siiski üksikud tegevusalad, et mitte öelda ettevõtted.
Eesti kaupade ekspordimaht on läbi aastate tugevalt sõltunud kolme tegevusala edust või ebaedust – nendeks on masinate ja seadmete, mineraalsete toodete ja puidutoodete tootmine. Seejuures on kaks esimest neist olnud klassikalises mõttes Eesti majanduse jaoks suhteliselt väikese lisandväärtusega s.t suures osas veetakse välja eelnevalt imporditud kaupa, millele on vaid mõni nüanss juurde lisatud. Puidusektoris kasutatakse reeglina kodumaist toorainet, seega on ka ekspordist tekkiv lisandväärtus seal mõnevõrra suurem. Kokku moodustavad kolm tegevusala ligikaudu kolmandiku kogu Eesti ekspordist ning ligikaudu poole kaubaekspordist. Seejuures on masinate ja seadmete osakaal sisuliselt kaks korda suurem kui mineraalsete toodete või puidutoodete oma (vastavalt 16%, 8% ja 9% koguekspordist).
Viimaste kuude kiire ekspordikasvu taga ongi olnud peamiselt masinate ja seadmete väljavedu, täpsemalt öeldes kommunikatsiooniseadmete eksport. Kommunikatsiooniseadmete väljavedu sõltub Eestis peamiselt Ericsson Eesti AS-i äriprotsessist ja müügikavast ja on seetõttu üsna volatiilse iseloomuga. Nõnda on aastate jooksul riikide vahel ümber paigutatud erinevaid tegevusi oma tootmisprotsessis ning samuti vahetatud ekspordipartnereid. Paljuski nende tegevuste tulemusena on näiteks Eesti kaubanduspartnerite TOPis tõusnud kõrgele kohale Ameerika Ühendriigid, kes muidu seal mingil juhul olema ei peaks. Oktoobris viidi Ühendriikidesse tooteid 159 miljoni euro eest, millest kaks kolmandiku olid kommunikatsiooni- ja sideseadmed. Sellega asetus riik Eesti ekspordipartnerite pingereas kõrgele teisele kohale, edestades traditsioonilistest partnerriikidest nii Rootsit kui Lätit.
Märkimisväärselt panustas oktoobris kaubaekspordi kasvu ka mineraalsete kütuste väljavedu, mis on eelnevad poolteist aastat olnud selges langustrendis. Kütuste väljavedu sõltub suurel määral maailmaturul kehtivast nafta hinnast ning nõudlusest musta energia järgi. Viimaste aastate jooksul on sektori üldist toimimist kindlasti häirinud ka saastetasude järsk tõus Euroopas, mis on halvanud Eesti põlevkivisektori konkurentsivõimet ja tinginud ka tootmismahtude vähenemise. Oktoobrikuine hüpe ülesse oli selles valguses üllatav ning sellest ei tasuks veel oodata üldise trendi murdumist. Teiste kaubarühmade panus ekspordikasvu jäi tagasihoidlikumaks.
Ettevaates on kaubaekspordi väljavaated ebamäärased. Eestis on tööstuse kindlusetunne kerkinud kriisipõhjast küll tagasi kriisieelsele tasemele, kuid endiselt nähakse peamise tootmist takistava tegurina ebapiisavat nõudlust. Veidi on paranenud hinnangud ka nii olemasolevatele kui tulevastele eksporditellimustele, kuid siin ollakse kriisieelsest tasemest veel kaugel. Pessimismi lisab Euroopas uuesti pead tõstnud viiruselaine, mis on sundinud paljusid riike taas kasutusele võtma väga rangeid piiranguid. See mõjub rusuvalt igasugusele äritegevusele ja vähendab üldist nõudlust nii kodumaistel kui eksporditurgudel. Ainukese heleda lootuskiirena pilkases talvepimeduses paistab peatselt saabuv vaktsiin, millest oodatakse kohe-kohe kogu maailmamajanduse päästjat. Stabiilsem taastumine saab kõige varasemalt alguse tõenäoliselt siiski järgmisel suvel kui viirusehooaeg on läbi ja esimesed vaktsiinid loodetavasti oma eesmärki tõestanud.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
