Shutterstock
Kullatükil ei pruugi seda omava isiku jaoks olla otsest füüsilist väärtust, sest see on vaid tükike metalli, mida ei saa süüa ega juua. Kuid kui ühiskond nõustus, et kuldmüntide eest saab kõike, omandas see koheselt hoopis uue väärtuse. Selle eest sai osta mida iganes, kasvõi wagyu prae.
Investeering kulda ei tähenda juba ammu reaalsete kullakangide kokkuostmist ning nende hoidmist üliturvatud seifides. Mõelda vaid, kui tüütu ja närvesööv see on. Kulda investeerimiseks piisab vaid vastavate fondiosakute ostmisest. Nii on nende osakaal investeerimisportfellides ajapikku ka kasvanud.
Kulla väärtuse määrab 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas turg pigem emotsioonide ajel. Kulda on juba maailmas piisavalt palju, et kaevandustest seda sedavõrd peale ei tule, et see võiks hinda mõjutada. Seega mõjutavad kulla hinda pigem need, kellel seda on või kes soovivad seda osta. Kui kullaomanikud soovivad sellest lahti saada, hakkab hind langema või kui nad soovivad juurde osta, siis väärtus kasvab.
Ajalugu on näidanud, et kuld muutub päevakajaliseks kindlate juhtumiste või ootuste, aga ka hirmude korral, sõltumata sellest, kas need täituvad või mitte.
Esiteks finantssektori ebastabiilsus. Kui pangad on löögi all või kardetakse poliitikuid, siis sellisel juhul on kulda peetud ikka turvasadamaks oma varanduse paigutamisel.
Teiseks inflatsioon. Kui aktsia-, võlakirja- või kinnisvaraturul jäävad reaalsed kasvunumbrid negatiivseks, siis eelistatakse investeerida kulda, mis aitab vara väärtust vähemalt säilitada.
Sama lugu on sõdade ja riigikordade muutumistega. Kuld on olnud alati see, mida saab iga riigikorra ajal kehtiva vääringu, toidu või eluaseme vastu vahetada. Seetõttu on enne murrangulisi sündmusi kuld ikka hinna sisse tõusnud.
Ehe metall
Kuld on vähestest metallidest, mida leiab loodusest ehedal kujul. Alates iidsest tsivilisatsioonist egiptlastest inkadeni on kuld inimkonna jaoks olnud sümboolse väärtusega erilisel kohal. Kulla väärtuslikkuse taga on sotsiaalne kokkulepe. Kuld on väärtuslik, sest oleme kõik sellega nõus, et see on olnud nii ja sedasi jääb ka tulevikus. Kuld on ainulaadne metall oma vastupidavuse poolest, sest see ei roosteta. Samuti on see kergesti vormitav ning omab võimet juhtida nii soojust kui ka elektrit. Sellel on mõningaid tööstuslikke kasutusvõimalusi hambaravis ja elektroonikas, kuid me teame kulda pigem ikka kauni ehtematerjalina ja finantsinstrumendina.
Arvatakse, et see kuld, mis on aegade algusest maa peale jõudnud, on siin mingil kujul käibel siiani. Siiski on näiteks elektroonikatööstusest saanud kulla “raiskaja”. Seda kasutatakse üksikute seadmete puhul nii imepisikeste koguste kaupa, et seda ei tasu enam hiljem kokku koguda. Aga eraldiseisvalt on seadmeid palju. Lisaks annab oma panuse kullaraiskamisse kosmeetikatööstus, lisades kreemidesse kullatolmu. Ning üllatus, üllatus, ka toiduainetööstus. Iseäranis kondiitritööstus, mis kaunistab glamuurseid torte samuti kullatolmu või kullast lehtedega. Loomulikult pole kogused võrreldavad juveelitööstusega, mis on senini maailma suurim kulla kasutaja. Sinna läheb umbes pool maailma kullast, umbes 30 protsenti on kullakangidena investorite omanduses ja 15 protsendi ringis on keskpankade varahoidlates. Kulda “raiskavate” sektorite osakaal jääb seni kindlalt alla kümne protsendi.
Kaubanduse arenedes, kui kaup kauba vastu kauplemine muutus ülejõukäivaks oli meie esivanematel eluliselt vajalik leiutada käibevahend, mida kõik aktsepteeriksid ja ühiselt tunnustaksid. Üheks selliseks käibevahendiks leiutati münt.
Kõigist Mendelejevi tabeli metallidest tundus kuld müntide vormimiseks loogilise valikuna. Valikus võisid olla ka raud, vask, plii, hõbe, kuld, pallaadium, plaatina või alumiinium.
Raud, plii, vask ja alumiinium on aga vastuvõtlikud korrosioonile ehk kipuvad roostetama. Pole just suurepärane omadus mündile, mida oleks vaja ka hoida ning ladustada. Nendest metallidest rooste eemale hoidmine oleks olnud aga kohutavalt töömahukas. Seejuures alumiinium tundub olevat väga kerge ja säratu metall, mis pole ka ideaalne müntmetalli jaoks, mis peaks tekitama turvatunnet ja usaldusväärtust.
Üle jäävad väärtmetallid nagu plaatina või pallaadium, mis näivad mõistliku valikuna, sest need ei reageeri teistele keemilistele elementidele ega korrodeeru, kuid need on liiga haruldased, et nendest piisavas koguses vorbitud münte ringlusse lasta.
Metallile väärtuse omistamiseks peab see olema mõnevõrra haruldane, et säiliks teatav defitsiit, kuid samas olema ka piisavalt kättesaadav, et saaks vorpida kaupmeeste jaoks mõistliku koguse münte.
Särav metall
Kõige sarnasem alternatiiv kullale on hõbe, mida saab ka lihtsalt vormida eheteks või müntideks. Aga see on olnud kättesaadavam, kuid mis peamine, sellel puudub kullale omane sära.
Ehkki ka hõbedat saab valguse ja silma püüdmiseks mitmel viisil poleerida, jääb see kullasärale kaugelt alla. Siinkohal pole eesmärgiks hõbedat alahinnata, sest tegemist on ka olulise väärismetalliga, mida riputatakse olümpiamängude teise koha omanike kaela. Just nii tuleb hõbeda väärtust hinnatagi, teise koha vääriliselt.
Kulla väärtuse on pannud esikoha vääriliselt särama just kuld ise. Erinevalt teistest elementidest on kullal loomulikult peen valik ainulaadseid ja ilusaid värve. Kullas olevad aatomid on tegelikult raskemad kui hõbedas ja muudes metallides. Einsteini relatiivsusteooria kohaselt neelab kuld valgust ja särab seda väljapoole, mis teebki sellest eriliselt särava metalli.
Tänapäeval kohtab tihtilugu arvamust, et kulla väärtus on ajalooline jäänuk. Kuid hoopis rohkem arvatakse, et kuld on päris hea finantsinstrument varanduse hoidmiseks ja kasvatamiseks. Kuid kullas on midagi veel, mingi müstika, mida on väga raske rahasse ümber mõõta. Ometigi on just see müstika teinud kullast just selle, mis ta on.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
