iStockphoto
Tuleval aastal avaneb pensionivara kasvatamiseks uus võimalus pensioni investeerimiskonto näol, mis võimaldab II samba omanikul investeerida iseenda valitud instrumentidesse. Kuigi see tähendab mõnevõrra aktiivsemat aja panustamist investeeringute haldamiseks, on pensionifondi ise valitsedes võimalik koostada isikupärane portfell, võttes arvesse nii oma pensionini jäänud aastaid, riskitaluvust kui ka tootlusootust.
Pensioniks iseseisvalt investeerimine ei erine sisuliselt tavalisest pikaajalisest investeerimisest, ehkki ajahorisont võib nende puhul üsna erinev olla. 20-aastane noor võib pikaajaliseks investeerimiseks nimetada ka kümne aasta pikkust aega, kuigi pensionini on tal veel umbes 50 aastat aega. Seega on pensioniks investeerimine pikaajalise investeerimise kõige puhtam vorm, mistõttu võiks öelda, et endale sobivate väärtpaberite valik ja üldine investeerimisstrateegia paika panemine on kogutootluse seisukohalt isegi topelt tähtsusega.
Pensioniks investeerimisel on kõige olulisem investeerimise regulaarsus. See tähendab raha paigutamist instrumentidesse iga teatud aja tagant, olgu selleks siis iga kuu kindlal kuupäeval või veel parem igal nädalal. Õnneks toimuvad II samba investeeringud igal kuul, kui inimese II sambasse laekub töötasult arvestatud 6% suurune sissemakse.
Siinkohal tulebki pensioni investeerimiskontot kasutades sisse oma aja panustamise vajadus, ehkki ostude sooritamine ei võta just palju minuteid, eriti kui käitutakse juba varasemalt paika pandud strateegia järgi. Investeerides tihti, aga väiksemate summade kaupa, saab investor parema korrelatsiooni portfelli ja instrumendi turuväärtuse vahel, vältides riski, et nt vaid kord aastas sooritatav ost võib sattuda just sellele ajale, kui aktsiahinnad on järsult ja lühiajaliselt tõusnud.
Alloleval graafikul on kujutatud aktsia näitlik 12 kuu hinnaliikumine ning numbritena on juurde lisatud ostuhinnad. Aktsiat osteti iga kuu esimesel kuupäeval ning kuigi aktsia hind ulatus selle aja jooksul kuni 50 dollarini, kujunes meie keskmiseks ostuhinnaks 40,4 dollarit. Aktsia kauples märkimisväärselt allpool keskmist ostuhinda vaid neljal kuul ning nende ostukohtade tabamine oleks nõudnud kas sügavamat analüüsi või õnne, millest viimane ei ole pikas perspektiivis kuigi jätkusuutlik. Näinuks meie investeerimisplaan ette, et oste sooritatakse iga aasta viimasel kuul, olekski meie keskmine ostuhind olnud 50 dollarit, mis on aasta kõrgeim tase.
Ilmselt on kõigile investeerimisega kokku puutunutele selge ka see, et tootlusega käib kaasas risk ja vastupidi. Kuigi ei ole olemas kõrge tootlusega ja madala riskiga instrumenti, on see siiski suhteline. Alustades skaala ülalt, nähtub küll, et aktsiad on kõrge riskiga ja suure tulu potentsiaaliga, kuid mõned neist võivad skaalal sama riskitaseme juures paikneda veelgi kõrgemal, mis tähendab kõrgemat tulu ja riski suhet. Kasvuinvestori jaoks ongi oluline üles leida sellised aktsiad. Võlakirjadest on kõrgeima riskiga ettevõtete võlakirjad ning madalaima riskiga riigivõlakirjad, mida nimetatakse ka suuremate ja rikkamate riikide puhul „riskivabadeks“. Kuid nende puhul jääb tootlus tihtipeale alla inflatsioonile ning võib olla isegi negatiivne.
Hoia investeeringuid mitmes varaklassis
Olenevalt pensioni jäänud aastatest, jääb paljude inimeste kogumisaja sisse ilmselt veel mitu majandustsüklit. See, et viimasel aastakümnel on aktsiad näidanud ajalooliselt kõrget tõusu, ei tähenda, et see ka järgmisel aastakümnel ja veelgi pikemas perspektiivis nii võiks olla. Näiteks on viimase 20 aasta jooksul kaheksal aastal Bloombergi USA valituse võlakirjadesse investeeriva fondi tootlus ületanud USA suurettevõtteid koondava indeksfondi S&P 500 tootluse.
Ise pensionifondi valitsedes saab investor valida, millises osakaalus ta soovib raha paigutada võlakirjadesse, aktsiatesse või toorainetesse. Samuti võib osa portfelli väärtusest hoida lihtsalt rahas, et see kriisi ajal kuiva püssirohuna käiku lasta. Selline strateegia tähendab sisuliselt aga osaliselt aktsiaturu langusele panustamist ning teisest küljest on oht ilma jääda potentsiaalsest tootlusest. Pensioniks investeerides tuleks aktsiaturgudesse suhtuda siiski optimistlikult ning hoida raha investeerituna vastavalt oma riskitaluvusele.
Arvestades, et erinevad varaklassid käituvad eri majandustsüklites erinevalt, saad näiteks võlakirjainvesteeringutest üldjuhul kasu, samal ajal kui aktsiad ja indeksfondid langevad, pehmendades portfelli kukkumist. Seda muidugi juhul kui kõik sinu vara ei ole investeeritud ainult ühte, vaid on jaotatud erinevate varaklasside vahel.
Näitlik varaklasside jaotus pensioni investeerimiskontol
See on vaid üks lihtsustatud variant varaklasside jaotamisest portfellis. Näiteks maailma suurima riskifondi Bridgewater Associatesi asutaja Ray Dalio on välja töötanud nn „iga ilma strateegia“, mille eesmärk on saavutada võimalikult väikese volatiilsusega võimalikult hea tootlus. Strateegia kohaselt moodustavad aktsiad ja indeksfondid 30%, pikaajalised võlakirjad 40%, lühiajalised võlakirjad 15%, kuld 7,5% ning muud toormed 7,5% portfellist. Selline varade jaotus on hästi kaitstud nii inflatsiooni, deflatsiooni kui ka tõusva ja langeva majanduse tingimustes.
Kuigi aktsiate väikese osakaalu tõttu võib tootlus tõusutsüklis turu keskmisest madalam olla, on ajalugu näidanud, et strateegia väärib oma nime. Näiteks 1929. aastal alanud suur depressioon põhjustas USA suurettevõtteid koondava indeksi S&P 500 ligi 65% languse, samas kui Dalio „iga ilma portfell“ langes vaid 21%. Näiteid võib tuua veel ka 1973. ja 2002. aastast, mis S&P 500 jaoks olid ühed halvimad, kuid „iga ilma portfell“ lõpetas need aastad isegi plussis.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
