iStockphoto
Palju on räägitud elektriliste sõiduautode tootjatest nagu Tesla, NIO, või isegi General Motors, kuid tähelepanuta on jäänud elektrilised tarbesõidukid, millest mõnede puhul näib müük liikuvat vähemalt sama kiires tempos sõiduautodega. Rääkides aga bussidest, siis see segment on elektriliste sõidukite müügiga sõiduautode omast juba mitmekümne aasta jagu ees.
Laias laastus jagunevad 20 aasta perspektiivis kiires tempos elektrimootorile üleminevad sõidukid viite liiki: bussid, sõiduautod, kaubikud, haagiseta veoautod ning rasketehnika. Kõige rohkem uusi elektrilisi sõidukeid müüakse praegu busside segmendis, millele järgnevad ühes tempos liikuvad sõiduautode ja kaubikute segment.
Kui juba praegu moodustuvad ligi 54% kõikidest müüdud bussidest elektrilised bussid, siis 2040. aastaks kasvab nende osakaal Bloombergi agressiivse prognoosi kohaselt juba ligi 81%-ni. Kuigi sõiduautode ja kaubikute osakaal kasvab veidi kiiremas tempos, ei jõua see prognoosi kohaselt elektrilistele bussidele ka 20 aastaga ligilähedalegi. Põhjuseks võib olla asjaolu, et paljud inimesed ei ole senini veel elektriautode ostmisega ülemäära kiirustanud ja eelistavad veel mõned aastad osta pigem madala süsihappegaasi emissiooniga bensiini- ja diiselmootoriga sõiduautosid.
Elektribusse on valitsused juba aga aastaid tellinud, andes seega segmendile korraliku edumaa. Näiteks Hiinas registreeriti igapäevaseks liiklemiseks juba 2016. aastal ligi 340 elektrilist liinibussi ainuüksi ühes päevas ning praeguseks sõidab Hiina teedel kokku üle 300 tuhande elektrilise bussi. Euroopa riikidest on senini keskmisest rohkem elektribusse kasutusele võtnud Norra. Kuid ka Eesti majandus- ja taristuminister Taavi Aas teatas detsembrikuu keskpaigas nelja miljoni euro eraldamisest elektribusside ostmiseks, sealhulgas laadimistaristu ehitamiseks ning tarbimis- ja laadimisandmete kogumiseks.
Allikas: Bloomberg
Kuigi valdkond on kiiresti arenev, on üheks probleemiks börsil kaubeldavate elektrilisi tarbesõidukeid tootvate ettevõtete vähesus võrreldes sõiduautotootjatega. Kitsendades otsingut ja peilides välja vaid busside tootjad, ilmneb üheks vasteks Kanada ettevõte Greenpower Motor (GP), kes toodab nii elektrilisi kooli-, tšarter- kui ka linnaliinibusse. Ettevõte alustas tegevust juba 2010. aastal, kuid arvestades valdkonna eripära, et enne suuremahulise tootmisprotsessi käimasaamist võib esialgsetele testimistele ja arendustöödele kuluda aastaid, ei ole ettevõte veel märkimisväärsete müüginumbriteni jõudnud. Möödunud III kvartali jooksul müüs Greenpower kokku 21 bussi, millest 20 olid väikesed tšarterbussid ning üks koolibuss. Kuid saadud uute ettetellimuste arv ulatus viimaste puhul kümneni ning väikebusside puhul juba sajani.
Lähiaja eesmärgid on Greenpoweril oma kolme bussiliigi tootmise lõpuleviimine ja tarnimine (sh juba praegu varudes olevad), tootmismahtude suurendamine ning müügi- ja turunduskanalite laiendamine.
Teiseks elektriliste tarbesõidukite tootjaks, kes plaanib börsile tulla 2021. aasta alguses, on 2015. aastal loodud Arrival. Viimase aja trendile kohaselt tuleb ka Arrival börsile läbi SPACi, mis tähendab ühinemist juba avalikult kaupleva ja vaid selleks eesmärgiks asutatud firmaga. Tehnoloogiaettevõttena tegutseva Arrivaliga otsustas ühineda CIIG Merger Corp (CIIC), mille aktsia on alates ühinemisest teatamise kuupäevast 9. novembril tänaseks pea kolmekordistunud. Ühinemise järgselt kasvab Arrivali turuväärtus ligi 5,4 miljardi dollarini ning kaasab investoritelt kokku eeldatavalt 660 miljonit dollarit.
Arrival spetsialiseerub elektrisõidukite valdkonnas bussidele ja kaubikutele ning praegu piirdubki tema tootevalik vaid ühe väikesemõõdulise kaubikuga ning suurema linnaliinibussiga. Ettevõtte tegevjuhi sõnul eristub Arrival peamistest konkurentidest sellega, et tooted on suunatud üksnes kommertsturule, samas kui paljude teiste elektriautotootjate sihtgrupp on lõpptarbijad. Kuid nendest enamikule tekitab sõna „elektriauto“ veel ebakindlust. Tootmisel kasutab Arrival tehnoloogia pakutavaid võimalusi maksimaalselt: autosid kavatsetakse tootma hakata kolmes-neljas mikrotehases, mis vähendavad sama arvu autode tootmiseks vajaminevat pinda ja kulusid.
Praeguseks on Arrivalisse investeerinud sellised suured autotootjad nagu Hyundai ja Kia ning investorite hulka loetakse ka investeerimisettevõte BlackRock ja USA juhtiv kullerfirma United Parcel Service, kes on esitanud suuremahulise eeltellimuse esialgu 10 tuhandele elektrilisele Arrivali kaubikule. Tehingut ajendas UPSi tegema asjaolu, et Arrivali elektrilised kaubikud on tavakaubikutega samas hinnaklassis, kuid nende kasutuskulud on ligi 50% madalamad.
Kokku ulatub eeltellimuste summa 1,2 miljardi dollarini ning esimeste busside tootmisega plaanitakse alustada 2021. aasta neljandas kvartalis. Kaubikute tootmine käivitub eeldatavalt aga 2022. aasta teises kvartalis.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
