iStockphoto
Arenevatest turgudest on Hiina üks kiiremini kasvavaid majandusi, kuigi sisemajanduse kogutoodangu (SKT) absoluutarvu poolest on ta maailmas teisel kohal, jäädes alla vaid USA-le. Võttes lisaks sellele arvesse ka asjaolu, et mitmed Hiina ettevõtted pakuvad korralikku konkurentsi maailma suurimatele ettevõtetele, on see ka üsna atraktiivne koht investeerimiseks. Siiski on Hiina börsiindeksite tootlust tagasi hoidnud hoopis muud tegurid, samal ajal kui USA ja ka Balti indeksid on näidanud kindlat kasvu.
Allikad: Yahoo.Finance, Nasdaq Baltic
Hiina kõrge SKT kasvumäär tuleneb tugevatest majandusnäitajatest ning sellest, et inimestel on rohkem raha, mida majandusse tagasi suunata või investeerida. Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib 2020. aastaks Hiina majanduskasvuks ligi 2%, samas kui paljude teiste riikide majandused prognoosi kohaselt langevad tublisti. Ka järgneva viie aasta prognoosi osas on IMF Hiina puhul optimistlikum kui näiteks USA ja Eesti puhul, oodates keskmiselt 6% aastakasvu. Viimasel kümnendil on Hiina majanduskasv siiski aeglustunud, samas kui USA ja Eesti kasvumäärad võrreldes kümne aasta taguse ajaga peaaegu samal tasemel.
Allikas: IMF
Kuigi reeglina peaksid kiiresti kasvava majandusega kaasas käima ka tõusvad aktsiahinnad, määrab reaalse tootluse siiski pakkumise ja nõudluse suhe. Kui ühed investorid leiavad Hiinast mitmeid kiiresti kasvavaid ja ka fundamentaalnäitajatelt küpseid ettevõtteid, siis teiste arvates kaaluvad teatud riskid üles oodatava tootluse.
Regulatiivsed riskid Hiinas
Hiina ettevõtetesse investeerimisel on peale käimasoleva USA-Hiina kaubandussõja oluline arvestada ka seda, et sealsete ettevõtete tegevus ja finantsturg üldiselt on väga suurel määral reguleeritud Hiina valitsuse poolt, kes on viimasel ajal ettevõtete tegevuse reguleerimises olnud eriti aktiivne.
Hiljutistest sündmustest on selle riski realiseerumisest näide tuua maailma suurima e-kaubandusettevõtte Alibaba kohta, mis läbi tütarettevõtete pakub ka kiiresti kasvavaid pilveteenuseid ning tegutsevad digimeedia- ja meelelahutusvaldkonnas. Alibaba platvormil müüdud kaupade kogusumma ulatus 31. märtsil 2020 lõppenud majandusaastal 1,075 triljoni dollarini, samal ajal kui peamise konkurendi Amazoni puhul oli 2019. aasta müük 335 miljardit dollarit. Samuti ületab Alibaba aktiivsete kasutajate arv enam kui neljakordselt Amazoni kasutajate arvu ning ettevõtete müügitulu kasv viimasel viiel aastal on olnud keskmiselt 46% ja 28% aastas Alibaba kasuks. Netokasumi marginaal on Alibabal 22,5% ja Amazonil 5,0%. Kõigest eelnevast hoolimata on Alibaba aktsia alates oma 2014. aasta IPO-st tõusnud vaid 137% ja Amazon 975% ning nende 12-kuu ettevaatav P/E suhtarv on vastavalt 17,8x ja 62,9x.
Nimelt põhjustas Alibabale tagasilöögi ühe selle tütarettevõtte, finantstehnoloogiafirmana tegutseva Ant Groupi, börsile tulemata jäämine novembrikuus, mis oleks olnud läbi aegade suurim IPO. Noteerimine katkestati peale seda, kui Alibaba asutaja Jack Ma oli teinud intervjuu Hiina võimudega, kes olid ootamatult muutnud mikrolaenamist puudutavaid reegleid, millele Ant Group enam ei vastanud. Kuigi see oli Hiina valitsuse välja toodud põhjendus IPO tühistamise kohta, tasub arvestada ka seda, et vahetult enne IPO-t oli Jack Ma kritiseerinud Hiina valitsust, mille peale karistuseks keelati Ant Groupi IPO.
Valitsuse sekkumise tõttu on investorid hirmus müüma asunud ka mitmeid teisi Hiina suurettevõtteid, nagu Tencent Holdings, Baidu ja JD.com, avaldades olulist mõju Hiina börsiindeksite hinnaliikumisele.
Lisaks sellele alustas Hiina valitsus hiljuti Alibaba suhtes konkurentsivastase käitumise uurimise, mille kohaselt keelab Alibaba oma müüjatel kasutada teisi Hiina e-kabandusettevõtteid nagu Pinduoduo ja JD.com, raskendades sellega väiksemate ettevõtete edasist kasvu. Kuigi uurimise käigus ei ole Alibabale veel karistusi määratud, asusid osad Alibaba investorid peale uudist oma aktsiaid paanikahoos müüma. Olulisem on aga märkida, et see põhjustas languse ka teistes Hiina ettevõtetes, kuna kardetakse, et need poliitilised riskid võivad realiseeruda ka teiste Hiina ettevõtte puhul.
2018. aastast on näide tuua ka Hiina mängutootja Tencent Holdingsi kohta, kui see kaotas oma turuväärtusest ligi 31% ehk rohkem kui kogu Netflix sel ajal väärt oli. Languse põhjustas asjaolu, et Hiina riik ei andnud ettevõttele uusi mängulube, mis mõnede mängude eemaldamise ja blokeerimise koosmõjul jättis sügava jälje ka ettevõtte kvartalitulemustesse. Raskest 2018. aastast hoolimata on Tencent suutnud oma müügitulu ja netokasumit siiski iga aastaga suurendada. Praeguseks on ka aktsia hind taastunud ja kaupleb ligi kaks korda kõrgemal 2018. aasta madalaimalt tasemelt
Kuigi poliitilised riskid hirmutavad investoreid ja nende realiseerumine võib aktsia hinda mõne päevaga langetada olulisel määral, näib, et senini on uurimine tavaliselt lõpetatud kas väikese trahviga või halvemal juhul mõningate piirangutega ettevõtte tegevusele, mis võib pärssida selle kasvukiirust või kasumlikkust.
Hiina ettevõtete puhul kujundavad poliitilised riskid tihtipeale aktsiate ja börsiindeksite hinnaliikumise ning mõjutavad neid isegi rohkem kui ettevõtte enda arengupotentsiaal ja fundamentaalnäitajad. Seetõttu on mitmed tugevad Hiina ettevõtted tihtipeale odavamad kui nende vähem kasumlikud ja aeglasemalt kasvavad USA konkurendid.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
