2020. aasta peamised märksõnad olid koroonaviirus, majandustegevust ja isiklikke vabadusi takistavad piirangud, suurenenud tööpuudus ning enneolematu rahatrükk majanduse riiklikuks turgutamiseks.
Esimeses kvartalis kogesime aktsiaturgudel märkimisväärset langust, millele järgnes kiire taastumine. Mitu suurt aktsiaturgu lõpetas aasta rekordnäitajate juures.
Turbulentne aasta kinnitas taas, et LHV pensionifondid on osavad kohanejad. Keerulistest tingimustest hoolimata teenisime kogujatele korralikku tulu: kõigi seitsme II samba fondiga teenisid LHV kliendid tootluse pealt kõikide tasude järel 65 miljonit eurot. Koos III samba fondide tulemusega kujunes LHV pensionikogujate aasta puhastootluseks ligi 67 miljonit eurot.
Rohetrendid kogumises
Mullu said Eesti pensionikogujad uue, rohelise võimaluse oma pensioniraha investeerimiseks, kui märtsis alustas investeerimistegevust II samba LHV Pensionifond Roheline. Detsembris avasime ka sarnase III samba pensionifondi LHV Pensionifond Roheline Pluss.
Maailmas toimuv rohepööre on hoogsalt kasvatanud märtsis tegevust alustanud Rohelise fondi osaku väärtust. Kohalik pensionikoguja on võtnud Eesti esimese rohelise fondi samuti hästi vastu: aasta lõpuks oli fondil 3891 investorit.
Võttes arvesse aasta viimaste kuude tormijooksu III sambasse kogumisel (LHV III samba kliendibaas rohkem kui neljakordistus), oli teistest turul olevatest võimalustest selgelt eristuv pensionifond igati teretulnud. Nii kogus LHV Pensionifond Roheline Pluss kõigest ühe kuuga ligikaudu 7000 uut osakuomanikku.
Börsivälised investeeringud fookuses
Kaks aastat tagasi muudetud investeerimisfondide seaduse sätted andsid fondijuhtidele nii vabamad käed investeerimiseks kui ka uued, senisest kõrgelennulisemad eesmärgid. Edukuse etalon ei ole enam üksnes konkurentidest paremate tulemuste saavutamine – edestada tuleb ka Eesti sotsiaalmaksu laekumise kasvutempot.
Nii on LHV pensionifondide eesmärgiks kujunenud selliste pikemaajaliste investeeringute leidmine, mille oodatav tootlus suudaks ületada sotsiaalmaksu laekumise kasvu. Teisisõnu on meie fookuses pikaajalised investeeringud, mille oodatav tootlus on üle 6%.
Viisime 2020. aasta jooksul lõpule mitu kohalikku ettevõtlust toetavat börsivälist investeeringut. Võlakirju märkides finantseerisime Sunly päikeseparkide rajamist ja Peetri Keskust ning kinnisvaratehingutega soetasime Valge Maja ja kolm tööstushoonet Jüri tööstuslinnakus.
Nurgakivi sai meie järjekordne üürimajade arendus ja lisaks investeerisime Birdeye Capitali valitsetavate fondide kaudu Eesti metsa. Edukalt müüsime Auto24 ja Thermory investeeringud. Kõikide tehtud ja realiseeritud investeeringute ühine nimetaja on suur oodatav tootlus.
Kogumisel loeb tootlus
Eelmise aasta alguses oli LHV aktiivselt juhitud II samba pensionifondide aktsiarisk väiksem kui konkurentidel. See tähendas väiksemat langust ja ühtlasi võimaldas meil võtta alates märtsist uusi positsioone agressiivsemalt.
Kogu kalendriaasta turul tegutsenud fondidest pakkus 2020. aasta parima tulemuse LHV pensionifond XL, mille aastane kõikide tasude järgne tootlus oli 7,57%.
III samba kategoorias kogu kalendriaasta tegutsenud fondidest näitas parimat tulemust LHV Pensionifond Täiendav, lõpetades aasta 8,61% tootlusega.
Puhtalt tootluse arvelt teenisid seitse LHV II samba fondi kogujatele 65 miljonit eurot ja sellest summast on juba lahutatud kõik tasud. Koos kolme III samba fondi panusega said LHV pensionikogujad ligi 67 miljonit kasumit.
Pensionifondide edukuse üheks mõõdupuuks olev võrdlusindeks, esimese samba indekseerimist mõjutav sotsiaalmaksu laekumise kasv, oli 2020. aastal 2,5%. Ka seda näitajat mõjutasid tugevalt omakorda riigivõlaga rahastatud töötasu hüvitised.
Olukorras, kus riikliku pensioni maksmine sõltub tulevastel aastatel üha rohkem riigi antud laenuga rahastatavast toetusest, on II samba kiirem kasv nii riigi kui ka kõikide pensionikogujate huvides.
Võrdlusindeksi edestamine ja pensionikogujate vara kiirem kasvatamine II sambas võrreldes I sambaga võimaldas LHV pensionifondidel võtta 2020. aasta tulemuse eest edukustasu kokku 6,2 miljoni euro ulatuses.
See on hea uudis nii LHV pensionifondide klientide jaoks, kes teenisid mullu võrdlusindeksit edestavat ja kas turu parimat või selle lähedast tootlust, kui ka 10 000 LHV aktsionäri jaoks.
2021. aasta proovikivid
Alanud aasta suurim muutuja on kahtlemata pensionireform. Eelmise aasta tulemused tähendavad lisaargumente pikaajalise kogumise kasuks.
Eesti riigi üldisest käekäigust suhteliselt sõltumatu II sammas on hea täiendus riiklikule pensionile. See on ainulaadne investeerimisvõimalus, mida tugevalt toetavad riigilt sotsiaalmaksu arvelt laekuvad igakuised 4% ja soodustused pensionieas. Patt oleks mitte kasutada II ja III sambaga loodud maksuefektiivseid investeerimisvõimalusi.
Vahur Vallistu
LHV Varahalduse juhatuse esimees
Kogu 2020. kalendriaasta tegutsenud kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide arvestuses saavutasid parima tootluse LHV valitsetavad pensionifondid LHV Pensionifond XL ja LHV Pensionifond Täiendav.
Fondide viimase kahe, kolme ja viie kalendriaasta keskmised geomeetrilised tootlused aasta baasil on LHV Pensionifond XL puhul vastavalt 6,68%, 4,36% ja 4,16% ning LHV Täiendav Pensionifond puhul vastavalt 8,45%, 4,99% ja 5,24%.
Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui ka kahaneda. Fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole tagatud.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega aadressil lhv.ee ning pea nõu asjatundjaga.
Tweet
