Shutterstock
Krüptoraha, eriti Bitcoin on viimasel ajal turuosalistelt hakanud üha rohkem tähelepanu saama, ajades selle hinna rekordkõrgele tasemele. Kauplejate ja spekulantide kõrvale on tekkinud teine leer, kes investeerivad Bitcoini pikaajaliselt, alustades väikeinvestoritest ning lõpetades suurte ettevõtetega ja institutsionaalsete investoritega.
Kallis või odav?
Kui aktsiainvesteeringu puhul analüüsib mõistlik investor enne ostmist ettevõtte juhtkonda, erinevaid aruandeid, tulevikupotentsiaali ja veel palju muid aspekte, siis Bitcoini puhul fundamentaalnäitajatest rääkida ei saa, mistõttu on see isegi pikaajalisele investorile spekulatiivse iseloomuga rahapaigutus. Kuigi mõned usuvad Bitcoini tulevikku, et krüptoraha on algus täiesti uuele rahasüsteemile, on selle õiglase väärtuse leidmine erinevalt aktsiast täiesti võimatu.
Volatiilsus
Sel põhjusel on Bitcoin ka äärmiselt volatiilne, eriti alates 2017. aastast. Kuid suuri hinnakõikumisi nägi Bitcoin ka 2015. aastal, liikudes lühikese aja jooksul 200-500 dollari vahemikus. Kahe aasta pärast tõusis Bitcoini hind järsult ligi 20 tuhande dollarini, kuid 2018. aastal tehti tõus peaaegu maatasa, kaubeldes 2019. aasta alguses 3500 dollari tasemel. Suure volatiilsusega kauples Bitcoin ka eelmise aasta alguses ja keskpaigas. Alates septembrist sai Bitcoin sisse aga pidurdamatu hoo, kihutades pea 42 tuhande dollarini ning praegu kõigub see krüptoraha mõistes suhteliselt kitsas hinnavahemikus.
Oma osa võis tõusule anda riskijulgemate investorite panus, kes otsivad alternatiivseid investeerimisvõimalusi ja kaitset dollari odavnemise ning kallite aktsiate eest. Kui aktsiate puhul võib erinevate suhtarvude ja majandusnäitajate põhjal öelda, et need on praegu ajaloolisest keskmisest kallimad, siis Bitcoini puhul ei ole selle üle- või alahinnatuse väljaselgitamiseks midagi aluseks võtta, mistõttu panustatakse sellele, et Bitcoinil on veel tõusupotentsiaali.
Ettevõtete tegevused
Olulisema panuse Bitcoini hinna tõusule on tõenäoliselt andnud aga institutsionaalsete investorite ja ettevõtete suuremahulised Bitcoini ostutehingud. Näiteks mobiilimakseid võimaldaval Square’l (SQ) õnnestus oktoobri alguses enne suurt tõusu osta Bitcoini 50 miljoni dollari eest, mis moodustab 1% ettevõtte koguvaradest. Square’i finantsdirektor põhjendas ostu sellega, et firma usub Bitcoini kui uue aja rahasüsteemi ning sellel on potentsiaal saada ülemaailmselt kasutatavaks valuutaks enne 2030. aastat.
Bitcoini on omaks võtnud teinegi makselahendusi pakkuv ettevõte Paypal (PYPL), kes alates eelmise aasta detsembrist lubab klientidel Bitcoini oma kontol hoida ning sellega tehinguid teha. Ühtlasi saavad Paypali kasutajad krüptovaluutaga maksta kaupade ja teenuste eest ligi 28 miljonile kaupmehele.
Viimase tõuke 42 tuhande dollari hinnapiiri saavutamiseks andis investeerimispanga JPMorgani pikaajaline 146 tuhande dollariline hinnasiht Bitcoinile. Pank käsitleb krüptovaluutat kui alternatiivi kullale, millest investorid pikas perspektiivis väljuvad, ajades Bitcoini hinna kuuekohaliste numbriteni.
Suures mahus omab Bitcoini veel ka tehnoloogiaettevõte MicroStrategy (MSTR), kelle krüptoraha väärtus reservvarades on kasvanud 2,4 miljardi dollarini. Bitcoini omab ettevõtte tegevjuht Michael Saylor ka isiklikus portfellis, kokku 616 miljoni dollari eest.
Kriitikute poolelt on oma sõnavõttudega eesotsas läbi ajaloo üks edukaim väärtusinvestor Warren Buffet, kes on krüptoraha võrrelnud 17. sajandil aset leidnud tulbimaaniaga, kui tulbisibulate hind kerkis lühikese ajaga väga kõrgele ja siis langes järsult – nagu Bitcoin. Buffetti on öelnud, et Bitcoin ei loo mingit väärtust ning ta ei investeeriks sellesse kunagi.
Rootsi börsil kaupleva Bitcoin Tracker EUR XBT (COINXBE) ajalooline tootlus:
Allikas: Yahoo.Finance
Kuigi Bitcoin ei ole kaugeltki mitte ainuke krüptovaluuta, on see tuntuim ja kõige rohkem kõneainet pakkuv. 2009. aastal loodud Bitcoini turuväärtus ulatub ligi 645 miljardi dollarini, millele järgevad Ethereum ja Ripple (XRP), turuväärtustega vastavalt 115 miljardit dollarit ja 23 miljardit dollarit. Neile lisaks on olemas veel üle 5 tuhande väiksema krüptovaluuta. Erinevalt tavalistest valuutadest nagu dollar või euro ei ole krüptoraha pankade poolt reguleeritud, mis tähendab, et nii mõnedki krüptovaluutad võivad olla loodud pettuse eesmärgil.
Lühiajalisele kauplejale, kes teeb tehinguotsused vaid hinnagraafikute põhjal, on Bitcoin tänu selle volatiilsusele ideaalseks instrumendiks. Kuid pikaajaline väärtust otsiv investor peaks krüptorahast reeglina kauge kaarega mööda käima. Riskialtimad investorid, kes aktsepteerivad krüptorahale omaseid riske, ei tohiks Bitcoini paigutada rohkem kui 1% oma portfellist, et pääseda portfelli koguväärtuse suuremast langusest.
Et krüptoraha ostmisega kaasnevat volatiilsusriski natukenegi vähendada, on Bitcoini või Ethereumi hindu järgivaid fonde mõistlik osta läbi Kasvukonto, kus ostutehinguid võib väikeste summadega igal nädalal teha. Nii saab sama raha eest rohkem fondiosakuid, kui krüptoraha peaks langema.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
