Unsplash
Rekordiliselt kaua kestnud turutsükkel, kus kasvuaktsiad on tootlusega märkimisväärselt ületanud pika ajalooga väärtusaktsiaid tähendab mõlematpidi uue ajastu algust. Loogiline oleks, et pikka aega kestnud ühe tsükli järel toimub rotatsioon ja väärtusaktsiad tõusevad uuesti hinda, kuid erakordne on olukord ka juhul, kui kasvuaktsiad jätkavad turu ületamist teist aastakümmet järjest. See võib aga tekitada küsimusi, kas investorid on oma kõrge riskitaluvuse tõttu väärtusaktsiatest lõplikult loobunud.
Korrates üle mõlemad tüübid, siis kasvuettevõtteid iseloomustab konkurentidest tugevam müügitulu ning kasumi kasv. Need ettevõtted tavaliselt dividende välja ei maksa ning investeerivad teenitava kasumi tagasi ettevõttesse uute toodete või teenuste arendamiseks. Kasvuettevõtteid iseloomustavad ka kõrged valuatsiooni suhtarvud, eriti P/E või kasumi puudumisel P/S suhtarv.
Väärtusettevõtteid iseloomustavad kasvuettevõtetele täpselt vastupidised omadused. Nad maksavad kasumid enamasti investoritele välja dividendidena ning kauplevad tavaliselt madalama P/E suhtarvuga. Põhilise osa kasvust on nad juba ära teinud ning uute toodete arendamiseks mahukaid investeeringuid ei tee.
Kuigi väärtusaktsiate edulugu jääb veelgi varasemasse minevikku, nähtub allolevalt graafikult, et kui välja arvata mõned üksikud aastad, edestasid väärtusaktsiad kasvuaktsiaid 15 järjestikusel aastal kuni aastani 1988. Väärtusaktsiate keskmine aastane tootlus ulatus sel perioodil pea 15%-ni, võrreldes kasvuaktsiate 9%-ga.
Allikas: Vanguard.com
Viimasel aastakümnel on kasvuettevõtteid koondav Vanguard Growth ETF tõusnud keskmiselt 17% aastas, näidates märkimisväärselt paremat tootlust väärtusettevõtteid koondava fondi 11% tootluse ees. Protsendina ei tundu vahe suur, kuid kümme aastat tagasi Value ETF-i tehtud 1000 eurose investeeringu väärtus oleks praegu 2900 eurot, võrreldes Growth ETF-i 4700 euroga. Seega on maksimaalse tootluse saavutamiseks väärtus- ja kasvuaktsiate osakaalu portfellis oluline korrigeerida vastavalt sellele, mis tsükkel parasjagu käimas on.
Vaadates aluseks võetud fondide sisse, ei tule põhjust kaugelt otsida. Kasvufondi positsioonidest 46% tegutsevad tehnoloogiasektoris ning suurima osakaaluga ettevõtted on ühtlasi ka maailma suurimad, nagu Apple, Microsoft ja Amazon. Näiteks Apple’i viimase 10 aasta tootlus ulatub isegi 600%-ni, andes korraliku panuse kogu fondi tootlusele. Samuti on viimasel viiel aastal kõikidest börsile tulnud ettevõtetest enamik ehk 25% olnud tehnoloogiafirmad ning aina väiksemaks jääb enamasti väärtusettevõtete päralt olevate kommunaalteenuste või tööstussektori IPO-de osakaal.
Vanguard Growth ETF-i viis suurimat positsiooni on ühtlasi ka S&P 500 suurimad positsioonid, moodustades indeksist ligi veerandi. Üsna kõrgele, 18%-ni tõusis viie suurima positsiooni osakaal ka 1999. aastal, kui sarnaselt 2020. aastale oli kasvuaktsiate tootlus ajaloo kõrgemate seas. See võib viiele suurimale kasvuettevõttele olla oluliseks ohumärgiks. Õppides 2000. aasta dotcom mulli lõhkemisest, et pea ettevõtte tulemustega midagi juhtuma, et aktsia hind oluliselt langeks. Näiteks 1999. aastast kuni 2002. aastani kasvatas Amazon käivet keskmiselt 48% kvartalis, samas kui aktsia hind langes ligi 95%, taastudes alles kümne aasta pärast.
2000. aastal peale dotcom mulli lõhkemist näitasid kuuel järgneval aastal märkimisväärselt paremat tootlust väärtusaktsiad. Seega, kui 2000. aastale sarnane olukord peaks juhtuma, võib järgnevatel aastatel tõenäoliselt paremat tootlust oodata aktsiatest, mis on Vanguard Value ETF koosseisus.
Allikas: Investing.com
Väärtusettevõtteid koondavas fondis Vanguard Value ETF on tehnoloogiasektori osakaal ainult 6% ning domineerivad finants-, tervishoiu- ja tööstussektor. Suurimad ettevõtted on stabiilset rahavoogu ja kasumit teenivad Berkshire Hathaway, Johnson&Johnson ja JPMorgan Chase.
Kui enne sajandivahetust kestsid tõusutsüklid peamiselt tihedate sõdade ja muude kriiside tõttu umbes 3-7 aastat, siis lähiajaloos on keskmine pulliturg pikenenud 10 aastani, andes kasvuettevõtetele rohkem aega kasumi kasvatamiseks ja toodete arendamiseks, mis on tugevalt kajastunud ka aktsiahindade tõusus. Kui välja jätta mõned erandid, siis aktsiahinna kasvu ajendiks on peale juhtkonna lubaduste peaaegu alati ettevõtte võime tulu ja kasumit kasvatada. Samas aktsia hinna langust põhjustavaid tegureid on palju rohkem.
Ehkki kasvuaktsiad on paremat tootlust näidanud juba keskmisest kauem ehk üle kümne aasta, on raske näha olukorda, kus hakatakse uuesti eelistama väärtusaktsiaid. See aga ei tähenda, et kõrgustesse aetud valuatsioone lähiajal ajaloolisele keskmisele lähemale ei tooda.
Kogu maailm liigub järjest rohkem digitaliseerumise poole, mida toetavad suurel määral erinevad start-upid ja isegi veel kasumit mitte teenivad ettevõtted. Siiski võivad turu langusfaasides kasvuaktsiad rohkem langeda, aga selle on tavaliselt kompenseerinud kriisijärgsed tõusuaastad.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
