Shutterstock
Eesti majandus kahanes 2020. aastal 2,9% ning on selle näitaja kohaselt Euroopas selgelt vähem kannatada saanud riikide hulgas. Seni teada statistika põhjal on meist mõnevõrra edukamad olnud vaid meie lähemad naaberriigid, mis kinnitab mõtet, et käesolevas tervise- ja majanduskriisis on Balti mere äärsel regioonil tervikuna paremini läinud kui Euroopas keskmiselt. Piirkonna edukus on Eesti jaoks oluline, sest väikese avatud majandusena sõltub riik palju ekspordituludest ning lõviosa Eestist väljaveetavatest kaupadest ja teenustest leiab lõpp-tarbija just lähinaabrite juures.
Aasta viimases kvartalis kahanes majandus vaid 1,2%. Tegemist on suurepärase tulemusega arvestades, et võrdlusalusel perioodil ehk 2019. aasta neljandas kvartalis oli Eesti sisemajanduse kogutoodang rekordkõrge ületades 6,6 miljardit eurot ehk ruumi kukkumiseks oli tegelikult palju. Positiivselt panustasid aasta lõpus kogutoodangu kasvu IKT- ja finantssektor, kus loodud lisandväärtus kasvas vastavalt 7% ja 12%. Märkimist väärib ka lisandväärtuse kasv ehitussektoris nii viimases kvartalis kui aasta kokkuvõttes, kuigi ehitusmahud on olnud languses alates 2020. aasta teisest kvartalist. Maksulaekumine vähenes, kuid osaliselt oli see tingitud maksude ennaklaekumisest 2019. aasta lõpus.
Veidi ärevust tekitab aasta lõpus hüppeliselt kasvanud ettevõtete investeeringute tase, mis jõudis neljandas kvartalis 2,2 miljardi lähedale. Nii suuremahulisi investeeringuid pole Eestis varem nähtud. Positiivset hõngu lisab juurde seik, et investeeriti arvutitarkvarasse ja andmebaasidesse, mitte ei valatud raha betooni. Investeering intellektuaalse omandiga seotud toodetesse on tulevikus suurema kasumipotentsiaaliga ning viitab sellele, et Eesti majandus liigub vaikselt aga järjekindlalt kõrgemat lisandväärtust pakkuvate tegevuste suunas. Isegi kui see hetkel toimub üksikute ettevõtete toel. Käesoleva aasta majanduskasvu suur investeering oluliselt ei mõjutanud, sest investeering tehti imporditud toodangu näol.
Kaupade väljaveo kasv sai teisel poolaastal tugeva hoo sisse ning aasta viimases kvartalis eksporditi kaupu 14% rohkem kui aasta varem. Suuremahuline eksport oli seotud peamiselt USA-sse veetavate kommunikatsiooniseadmetega (masinate ja seadmete eksport kasvas neljandas kvartalis 40%), mis on paari aastaga tõstnud USA Eesti jaoks tähtsuselt 3-4 kaubanduspartneriks. Tugevalt panustas veel kütuste väljavedu (39%) ning ekspordi kasv leidis aset ka suuremas osas ülejäänud kaubarühmadest. Teenuste eksport püsis aga aasta lõpuni kidur jäädes neljandas kvartalis aasta varasemale alla 19%. Koroonapiirangutest tulenevalt on enim pihta saanud reisi- ja transporditeenuste eksport.
Ettevaates on põhjust olla optimistlik, sest majanduse üldine kindlustunne on põhjast taastunud kriisieelsele tasemele ja näiteks juba enne kriisi pikemalt jahtunud tööstussektoris on tänaseks kindlustunne tõusnud tasemele, kus ta oli viimati 2019. aasta alguses. Teenindussektor taastub arusaadavalt teistest pisut aeglasemalt ning kõige ebakindlamalt tunnevad ennast küsitluste põhjal tarbijad, kes kardavad endiselt töökoha kaotuse pärast ning lükkavad seetõttu suuremaid oste aina edasi. Jaekaubanduse müügimahtudele pole tarbijate ettevaatlikkus siiski olulist negatiivset mõju avaldanud.
Tweet
