Autor: Michael Longmire
Ehkki möödunud aasta teises pooles õpiti koroonaviiruse pandeemiaga pärast esialgset šokki märksa edukamalt toime tulema, jäid sisemajanduse kogutoodangu muutused aasta lõikes pea kõikjal negatiivseks. Kasvanud tööpuudus jääb mõju avaldama veel mõnda aega, kuid valitsused on mitmel pool maailmas erinevate meetmetega pehmendanud sügavamaid tagajärgi, tänu millele on majapidamiste rahaline seis oluliselt parem võrreldes eelneva kriisiga.
Morgan Stanley toob oma analüüsis välja, et Covid-19 kriis on Ühendriikide majapidamiste sissetulekut vähendanud kumulatiivselt 400 miljardi dollari võrra, kuid tarbijad olid saanud juba enne detsembrikuu stiimulpaketti üle triljoni dollari erinevaid rahalisi toetusi.
Arvestades siia juurde ka piirangute tõttu vähenenud kulutusi osades valdkondades (turism, meelelahutus) ja inimeste üldist ettevaatlikkust, hüppas ameeriklaste säästmismäär mullu viiruse esimeses laines umbes seitsme protsendi pealt 2020. a aprillis 33,7% peale ja kuigi see on tulnud alla, siis oli see tänavu jaanuaris veel 20,5% ehk endiselt pea kolm korda kõrgem kriisieelsest tasemest.
See tähendab, et USA majapidamised on pärast pandeemia algust säästnud 1,5 triljonit dollarit rohkem kui nad oleks tavaoludes ja kui Joe Bideni fiskaalabi pakett märtsis heaks kiidetakse, pikendatakse sellega nii töötu abirahasid kui ka jagatakse välja täiendavaid ühekordseid rahaeraldisi, mis tõstavad kogusäästu 2 triljoni dollarini ehk 9,5%ni SKPst.
Oxford Economics toob välja, et täiendavad säästud kuuluvad pea täies ulatuses jõukamatele majapidamistele, samal ajal kui kriis on tugevamalt mõjutanud eeskätt madalama sissetulekuga sektorites töötavaid inimesi. Ent just neile on Bideni päästepakett seetõttu ka suunatud: lisaks töötu abirahade maksmise pikendamisele jagatakse 1400 dollari suurune toetus indiviididele, kes teenivad aastas alla 75 000 dollari.
HSBC hinnangu kohaselt on euroala ja Suurbritannia majapidamised säästnud 2020. aastal vastavalt 470 miljardit eurot (3,9% SKPst) ja 170 miljardit naela (7,7% SKPst) rohkem kui nad tegid seda 2019. aastal. Jaapanis jagati igale inimesele, sh lapsele 100 000 jeeni (772 eurot), tänu millele tõusis mullu teises kvartalis säästmismäär 21,8%ni (ilma toetuseta oleks see Consultancy Capital Economicsi andmetel tõusnud 11,6%ni). Samal ajal pole tööpuudus Jaapanis kuigi palju kerkinud, liikudes eelmise aasta veebruari 2,4% pealt tänavu jaanuaris 2,9% peale (2008. a kriisis ulatus 5,5%ni).
Ka mitmel pool mujal on valitsused suutnud takistada töötuse määra toetusprogrammide abil olulisel määral tõusmast. Euroala töötuse määr oli tänavu jaanuaris 8,1% ehk 0,8pp kõrgem mullu veebruaris saavutatud rekordmadala tasemega võrreldes ja Suurbritannias on tööpuudus näiteks tõusnud 4,0% pealt 5,1%le.
Rahakotiraudade avamine ja julgus uuesti kulutada sõltub paljuski vaktsineerimise kiirusest, mis võimaldaks valitsustel loobuda piirangutest ning normaliseerida majandustegevus. Kuid kindlasti ei saa eeldada, et kõik täiendavad säästud suunatakse kiiresti tarbimisse, kuna tõenäoliselt on majanduslik tagasilöök pannud paljusid ümber hindama oma rahalist seisu ja muutnud pikemaks ajaks kulutuste tegemisel ettevaatlikumaks.
Tweet
