iStockphoto
Viimastel aastatel on üha rohkem eestlasi alustanud aktsiaturgudele investeerimisega, mida näitab ühelt poolt rekordtasemeni küündinud investeeritud raha hulk nii Eesti kui ka välisväärtpaberitesse, kuid teiselt poolt ka investorite arvu kiire kasv. Kui Eestis on investeerimisaktiivsust tõstnud eelkõige eelmise aasta alguses kaotatud tasud Balti tehingutelt, siis välisbörsidele on kliente juurde toonud nii koroonakriisi mõjud, GME-ga seotud kauplemisaktiivsus käesoleva aastas alguses, kui ka LHV tehingutasude langetused välisväärtpaberite osas.
Samuti on investorid avastanud välisbörsidelt võimalusi päevakajalistesse trendidesse investeerimiseks, näiteks rohepööre, tehnoloogia ja SPAC-id. Kusjuures välisaktsiatesse investeerimise populaarsus on eriti kiires kasvutempos.
Eesti Panga andmetel ulatusid eestlaste investeeringud Tallinna börsi aktsiatesse 2010. aasta I kvartali lõpu seisuga 130 miljoni euroni, samas kui välisaktsiatesse investeeritud kapitali oli üle kuue korra vähem ehk 21 miljonit eurot. Ka järgnevatel aastatel tõusis raha juurdevool Balti aktsiatesse kiiresti, millele põhilise osa andis Tallink Grupp, moodustades aastatel 2010-2011 ligi 25% kogu Tallinna börsi käibest. Välisväärtpaberite kohta sel perioodil andmed puudusid ning on seetõttu alloleval graafikul märgitud nulliga.
Viimast viie aasta pikkust perioodi vaadates võib aga täheldada eestlaste märkimisväärset huvi tõusu investeerimise vastu, mida näitab suure hulga raha juurdevool nii Eesti, kuid eriti välisaktsiatesse. Kuigi investeeritud eurode suhtes kogumahtu arvestades ületavad Eesti aktsiad veel välisaktsiaid, on raha juurdevool viimastesse olnud märkimisväärselt kiirem. Kui Tallinna börsi aktsiatesse on investeeritud kapital viimase viie aastaga kahekordistunud, siis investeeringud välisaktsiatesse on samal ajal kasvanud veidi vähem kui kolm korda ehk 171%.
2020. aasta III kvartali lõpu seisuga on eestlased investeerinud Tallinna börsile ja välisaktsiatesse vastavalt 338 ja 285 miljonit eurot, mis tähendab, et võrreldes 2010. aasta 84% vahega on see vähenenud vaid 16%-ni.
Allikas: Eesti Pank
Tehinguaktiivsus Balti aktsiatega on alates 2017. aastast olnud üsna muutlik, eriti pärast tasude kaotamist Balti tehingutelt 2020. aasta alguses. Koos tehingute arvu olulise tõusuga on kasvanud ka Balti börsi kogukäive, kuid samal ajal on keskmise tehingu suurus langenud üle kolme korra keskmiselt 2400 eurolt 750 euroni tehingu kohta. Suurem tehingute osakaal käibest näitab, et rohkem on hakatud kauplema väikeste summadega. Seda näitavad ka Balti ettevõtete aktsiaraamatute andmed, kust võib leida pikki nimekirju vaid üht aktsiat omavatest investoritest.
Viimase nelja aasta pikkusel perioodil on LHV Pank Balti aktsiatehingute arvu poolest kindel turuliider, moodustades ligi 39% kõikidest tehingutest. Sealjuures keskmine tehingu suurus oli 1030 eurot, mis on 37% rohkem kui kõikide maaklerfirmade keskmine kokku. LHV Pangale järgnevad Swedbank ja SEB, kus on tehtud vastavalt 29% ja 21% tehingutest.
Allikas: Nasdaq Baltic
LHV kliendibaas on järginud üle-Eestilist trendi, kus kliendid liiguvad üha rohkem välisbörside suunas, kuid veelgi suurema tempoga, kui Eestis keskmiselt. 2017. aastal oli välisbörside investoreid LHV-s poole vähem kui Balti investoreid. 2019. aastaks oli välisinvestorite arv kahekordistunud, kuid siiski natuke madalam kui Balti investorite arv. 2020. aastal ületas lõpuks välisbörsidele investeerivate klientide arv Balti investorite arvu. Nelja aasta kokkuvõttes on välisbörside investorite arv kasvanud rohkem kui viis korda, võrreldes Balti investorite kolmekordse tõusuga.
Allikas: LHV
Hea on tõdeda, et põnevad arengud nii Baltikumi kui välisbörsidel on toonud juurde hulgaliselt uusi investoreid, kes kasvatavad läbi investeerimise on varasid. Soovime kõigile uutele investoritele edukaid investeeringuid ja pikka kannatust!
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
