Autor: Chuttersnap
Ekspordisektor näitas jaanuaris tugevat jalgealust kui kaubaekspordi kasv ulatus aastavõrdluses veidi üle 4% ning väljavedu suurenes rohkem kui pooltel tegevusaladel. Möödunud aasta lõpuga võrreldes kasvutempo aeglustus.
Suures osas toetus ekspordikasv mineraalsete kütuste ja -õlide ning masinate ja seadmete väljaveo suurenemisele. See on Eesti kaubavahetuses tavapärane nähtus, sest tegemist on suurimate ja samas võrdlemisi volatiilsete kaubarühmadega. Kasvule aitas kaasa ka tavapärasest veidi tagasihoidlikum võrdlusbaas, sest kuigi koroonapandeemia polnud mullu samal ajal veel Eestisse ega ka rahvusvahelisse kaubandusse jõudnud, maadeldi toona üldiselt madala tööstussektori kindlustundega ning põlevkivisektori konkurentsivõime oli saastetasude hinnatõusu tõttu haavatud. Mullu jaanuaris ei toimunud küll suurt kaubavahetuse vähenemist, kuid tavapärane kasvutempo oli selleks ajaks ikkagi raugenud.
Lisaks volatiilsele kütuse- ja masinaekspordile on viimastel kuudel taas kasvama hakanud ka Eesti hõive seisukohast olulise puidusektori eksport. Ehituspuidu ja lihtsamate puittoodete väljavedu suurenes jaanuaris 5%, kuid pikalt Eesti üheks edulooks olnud kokkupandavate majade väljavedu kasvas suisa kolmandiku võrra. Samuti palju ehitussektori käekäigust sõltuv metalltoodete eksport kahanes veidi.
Suurimaks ekspordipiduriks oli näiliselt põllumajandussektor, kus kaubaväljavedu vähenes aastaga 30%, taimekasvatussaaduste puhul koguni 60%. Ka siin mängis suurt rolli aastatagune võrdlusbaas, mil põllumajandussektorit toetas erakorraliselt suur teravilja vedu Türki. Tänavu sarnast tehingut teha ei õnnestunud ning väljavedu püsis jaanuari kohta üsna tavapärasel tasemel.
Euroopa Komisjoni baromeeteruuringud viitavad tööstussektori kindlustunde paranemisele ja ettevaates oodatakse sektoris nii toodangu-, hõive- kui ka hinnakasvu. Tootmismahu kasvu tõukab lisaks tagant fakt, et senine müük on paljuski toimunud laovarude arvelt ja tootmisesse on suhtutud ettevaatlikult. Nõudluse puudus on endiselt peamine tootmist takistav tegur, kuid selle osakaal on langenud ning teravalt on taas üles tõusnud kvalifitseeritud tööjõu puudus.
Jaanuaris oli koroonapandeemia teine laine Euroopas veel haripunktis ja ranged piirangud paigas. Seetõttu on väga positiivne, et Eesti ettevõtted suutsid sellistes tingimustes välisnõudlust hoida ning kaupade väljavedu suurendada. See sisendab optimismi ka ettevaates, sest viiruse levik hakkab Euroopas tasapisi vaibuma ning nõudlus võiks sellest tingituna veelgi kasvada.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
