Bernard Arnault. Fotor autor Jérémy Barande
Bernard Arnault on Prantsuse miljardär, kelle varanduse suuruseks hinnatakse üle 100 miljardi dollari, mis teeb temast ühe rikkama inimese maailmas ja rikkaima eurooplase.
Tema rikkuse taga on luksukaupade firma LVMH, mis omab selliseid kaubamärke nagu Louis Vuitton, Dior, Givenchy, Veuve Clicquot ja Dom Perignon. Rikkuse taga on Arnault suurepärane ärivaist ja õnnestunud investeeringud, mis said alguse tema vanaisale kuulunud ehitusfirmast.
Vanaisa pärandist sai hüppelaud
Bernard Jean Étienne Arnault sündis 5. märtsil 1949. aastal Põhja-Prantsusmaal Narvaga sarnanevas Roubaix piirilinnas, kus 19. sajandil arenes tekstiilitööstus. Isa Jean Léon Arnault oli vabrikant ja ema oli Marie-Josèphe Savinel, ehitusfirma Ferret-Savinel omaniku Étienne Savineli tütar. 1950. aastal andis Étienne Savinel ettevõtte juhtimise ja hiljem ka osaluse üle oma väimehele ehk Bernard Arnault isale.
Bernard ise oli siis väike poiss ja käis koolis. Tehnikaalase kõrghariduse omandamiseks valis võimalikest õppeasutustest parima, mis Prantsusmaal oli – École Polytechnique’i. Ta lõpetas kooli inseneridiplomiga 1971. aastal ja suundus pärast seda kohe tööle isale kuulunud firmasse.
Bernard Arnault näitas juba siis suurepärast ärivaistu. Ta veenis isa ehitusvaldkonnast loobuma ning 1974. aastal müüski Jean Léon Arnault Ferret-Savineli ehitusosakonna maha. Ettevõtte nimeks sai Ferrinel ja raha investeeriti kinnisvarasse. Isa taandumise järel sai 1978. aastal Bernard Arnault’st ettevõtte president. Kiire kasvu jätkudes sai Ferrinelist Pariisi üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid ning Arnault jaoks hüppelaud tõusta äris juba hoopis teistesse kõrgustesse.
Arnault taandus kinnisvaraärist 1984. aastal, kui ta võttis Prantsusmaa ühe mõjukama pankuri Antoine Bernheimi abiga üle luksuskaupade firma Financiere Agache, asudes ise ka selle tegevjuhiks. Järgmisena võttis Arnault 80 miljoni dollariga üle raskustesse sattunud tekstiiliettevõtte Boussac Saint-Freres, mis omas mitmeid brände ja kauplusi. Oma raha pani ta sinna alla 15 miljonit. Kuid seda ettevõtet ta päästa ei soovinudki, sest müüs selle osade kaupa maha, jättes endale alles vaid luksbrändi Christian Dior ja kaubamaja Le Bon Marche. Nendest said tema uue organisatsiooni nurgakivid.
Sai oma tahtmise
Arnault unistas aga konglomeraadist, mis omaks paljusid maailmakuulsaid luksusbrände.
1987. aastal Louis Vuitton koos Moët Henessyga lõidki sellise kompanii, mis sai nimeks tähekombinatsiooni LVMH. Louis Vittonist uue ühendettevõtte juhiks saanud Henry Racamier kutsus Arnault’d ettevõttesse investeerima.
Arnault võttis asja tõsiselt. Ta lõi 1988. aasta suvel koostöös Guinnessiga haldusfirma ning sai 1,5 miljardi dollari eest 24 protsenti LVMH aktsiapakist. Soovides täielikku kontrolli ettevõtte tegevuse üle panustas ta veel 600 miljonit dollarit, saades juurde 13,5 protsenti aktsiatest ning tõustes suurimaks aktsionäriks. Järgmisel aastal kulutas ta veel 500 miljonit LVHM aktsiate ostuks. Sealt alates kuulub talle 43,5 protsenti aktsiapakist ja täielik otsustamisõigus ettevõtte tegutsemise üle. Loomulikult lõi ta ka Henry Racamieri minema ning asus ise ettevõtet juhtima. Ta oli oma unistuse täitnud. Ometi oli loodud ettevõte, millel oli ka jõudu koondada enda alla väiksemaid moeloojaid ja brände. Kuigi neid kõiki ühendab ühine katusfirma, siis on iga brändi taga oma ettevõte ja lugu, mida jutustada.
Arnault juhtimisel võeti üle sellised brändid: Céline (1988), Berluti (1993), Kenzo (1993), Guerlain (1994), Loewe (1996), Marc Jacobs (1997), Sephora (1997), Thomas Pink (1999), Emilio Pucci (2000) ja Fendi (2001).
Arnault eestvedamisel kasvas ettevõtte käive ja kasum aastakümnega viis korda, firma väärtus aga suisa 15 korda. 2007. aastal sai ta Auleegioni ordeni, mis on Napoleoni poolt asutatud Prantsusmaa kõrgeim teenetemärk.
LVMH üks viimaseid suuri tehinguid oli New Yorgis 1873. aastal asutatud juveelide firma Tiffany ostmine. Tehing venis mitu aastat seoses USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni vastutöötamise ja Euroopaga peetud kaubandustüli tõttu. Peale Trumpi taandumist sai 15,8 miljardi dollariline tehing väga kiiresti teoks. Tegemist on LVMH ajaloo kõige kallima ostuga. Kokku on ettevõttel brände 80 kandis.
Jõuliselt pildis
Arnault’le pole aga LVMHst piisanud. Ta omab mitmeid investeerimisfirmasid ja on läbi nende teinud rahapaigutusi. Sajandivahetuse paiku investeeris ta erinevatesse veebiäridesse. 1999. aastal investeeris ta näiteks alles tänaseks tuule tiibadesse saanud Netflixi. 2007. aastal tuli välja, et koos California kinnisvarafirmaga Colony Capital omab ta 10,69 protsenti Carrefourist, mis on Prantsusmaa suurim ja maailmas suuruselt teine toidukaubanduskett. Lisaks meeldivad talle ka jahid. 2008. aastal kulutas ta 253 miljonit eurot, et omandada Briti luksuslike jahtide tootja Princess Yachts. Umbes sama summa eest ostis ka kontrolli Hollandi ettevõttes Royal van Lent.
Tänavu on tulnud uudiseid, et Arnault investeerimisfirma ostab Saksa jalanõude tootja Birkenstocki. Tehingu väärtus on umbes neli miljardit eurot. Birkenstock on Saksamaa pereettevõte, mille juured ulatuvad juba aastasse 1774. Selle praegused omanikud Christian ja Alex Birkenstock jätkavad uudise kohaselt väikeaktsionäridena, uskudes Arnault võimesse kasvatada kõvasti äri maailma suurimatel turgudel Hiinas ja Indias.
Lisaks on tänavu teatatud, et Arnault ja finantsettevõtte UniCrediti endine juht Jean Pierre Mustier loovad SPACina (special purpose acquisition vehicle) tuntud investeerimisettevõtte Pegasus, et paigutada raha Euroopa finantssektorisse. SPACid toovad börsile mitteavalikke ettevõtteid. Pegasus noteeritakse Amsterdami börsil, mis on saanud pärast Brexitit Euroopa peamiseks finantskeskuseks. Pegasus on Euroopas üks esimesi SPACe, mis seni on levinud peamiselt USAs.
Eraelu
Bernard Arnault abiellus 1973. aastal Anne Dewavriniga, kellega tal on kaks last. Paar lahutas 1990. aastal, kuid juba samal aastal abiellus Arnault Kanadast pärit kontsertpianisti Hélène Mercier’ga. Neil on kaks last.
2019. aastal, kui prantslaste sümbol Jumalaema kirik Pariisis sai kohutavas tulekahjus kannatada, annetas Arnault perekond taastamistöödeks 200 miljonit eurot.
Ta on tuntud ka kunstihuvilise ning metseenina. LVMH on toetanud Prantsusmaal korraldatud kunstinäituseid. Näiteks Pablo Picasso või Andy Warholi loominguga. Kunstihuvi tõttu sattus ta ka rahvusvahelisse skandaali, kui organiseeris Pariisis kunagise vene kunstikoguja Sergei Šukini kogu väljapaneku ja kohtus 2016. aastal Kremlis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kes ta tänutäheks sinna kutsus. Eelnevalt oli Putin tühistanud oma visiidi Pariisi.
Tweet
