Shutterstock
Koroonaviiruse pandeemia on mitte ainult aktsiatele, vaid ka toorainetele põhjustanud üsnagi ulatuslikke hinnakõikumisi, ehkki selle mõju toorainetüüpide lõikes on olnud erinev. Kõige märkimisväärsem on olnud aga kulla- ja naftahinna vastassuunaline liikumine. Esimest näevad investorid kui suurepärast turvasadamat, samas kui nõudluse oluline vähenemine naftatoodete järele kukutas musta kulla hinna viimase 20 aasta madalaimale tasemele.
Nafta
2020. aasta alguses langes naftabarrelite päevane tarbimine koroonapiirangute tõttu järsult ligi 20% 83 miljoni barrelini päevas, tuues kaasa ka olulise nafta hinna languse. Näiteks kukkus Põhjamere brenti nafta hind madaimale tasemele alates sajandivahetusest ehk ligi 19 dollarini barreli kohta. Samal ajal valitses USA-s olukord, kus naftababarreli hind langes esmakordselt ajaloos isegi negatiivsele tasemele. Seega oli nafta pakkumise ja nõudluse vahe kasvanud sedavõrd suureks, et tootjatel tekkisid probleemid tühjade naftamahutite leidmisega, kus naftat hoida.
Aastatagusega võrreldes on brenti naftabarreli hind oluliselt tõusnud, kasvades 242% ja jõudes taas pandeemiaeelse taseme ehk 65 dollari juurde. Arvestades, et praegune hind on omajagu ettevaatav, on suured lootused seatud vaktsineerimise tulemuslikkusele ja sellest tulenevalt piirangute leevendamisele.
IEA naftaturu raporti kohaselt kasvab päevane nõudlus nafta järele käesoleval aastal 5 miljoni barreli võrra 96 miljoni barrelini päevas, taastades umbes 60% 2020. aastal kaotatud mahust. Samas kujuneb IEA andmetel 2021. aasta I kvartali nafta nõudlus tõenäoliselt veidi nõrgemaks kui eelnevas kvartalis, kuid aasta teises pooles peaksid soodsamad majanduslikud väljavaated toetama tugevamat nõudlust nafta järele.
Allikas: Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA)
Kriisieelse nõudluse tasemeni, mis eeldaks 100 miljoni barreli tarbimist päevas, jõudmine ei juhtu agentuuri prognooside kohaselt enne 2023. aastat, arvestades et pandeemia on inimeste liikumis- ja tarbimisharjumusi muutnud igaveseks ja globaalne nõudlus bensiinikütuse järele on tõenäoliselt juba teinud oma tipu. Nõudlus bensiini järele saavutas oma kõrgtaseme 2019. aastal, kuid on pärast seda jäänud lisaks pandeemiale ka rohetrendi ja elektriautodele ülemineku varju. Kuid sellegipoolest moodustab transport ehk peamiselt sõiduautod vaid väikse osa naftatarbimisest. Tööstussektoris, lennunduses ja laevanduses on nõudluse püsimine pikemas perspektiivis tõenäolisem. 2026. aastaks peaks ülemaailmne naftatarbimine tõusma 104 miljoni barrelini päevas, mis on 4 miljonit barrelit rohkem kui 2019. aastal.
Naftaindeksite hinnatõus on siiski aeglasem olnud, tõustes WisdomTree Brent Crude Oil (OOEA) puhul aastaga 116%. WTI Crude naftafutuuride hinnaliikumist järgiva WisdomTree WTI Crude Oil (CRUD) aastaseks tootluseks on aga 145%, sulgedes eile 5,48 dollaril.
Kuld
Kui suurema osa ajast on kulla ja nafta hinnaliikumine omavahel korrelatsioonis, siis viimane aasta on olnud teistsugune. Kulla järsk hinnatõus sai tegelikult alguse juba 2018. aasta septembris, kui aktsiaturge tabas korrektsioon ja investorid hakkasid otsima turvalist varaklassi, kus oma raha hoida. Väärismetalli hinnaralli kestis läbi pandeemia kuni 2020. aasta juulini, saavutades 2000 dollari hinnataseme, mis on kõrgeim alates 2012. aastast.
Eelmise aasta esimesel poolel tõusis kulla hind 30%, ületades sellega S&P 500 tootlust, mis oli nullilähedene ja tõestades, et turvaline ei pea alati tähendama madalat tootlust. Alates eelmise aasta kõrgtasemest on hind mõnevõrra tagasi tulnud ning kaupleb praegu 15% madalamal tasemel ehk 1713 dollari juures. Kuid sellegipoolest on investorid mures inflatsiooni pärast, mille kasvuks tohutud stiimulpaketid ja rahatrükk on loonud soodsa pinnase.
WisdomTree’i analüütikute prognooside kohaselt ületab kuld taas 2000 dollari taseme isegi kui majandus taastub optimistlike prognooside kohaselt. Koroonaviiruse olukord Euroopas on aga endiselt kartusi tekitav ning sirgjooneline taastumine on ebatõenäoline. Analüütikute konsensus usub, et konarlik ja regiooniti ebaühtlane taastumine annab kullale tõuke 2300 dollari suunas.
Füüsilise kulla hinda järgiv fond Xtrackers Physical Gold ETC (XAD5) on alates 2018. aastast tõusnud 140% ning fondiosaku eilne sulgemishind oli 140,7 eurot.
Hõbe
Ajalooliselt on hõbeda hinnaliikumine olnud suuresti seotud kulla hinnaliikumisega, kuid 2018. aasta kulla hinna tõusuga hõbe kaasa ei liikunud, hakates järsult tõusma alles eelmise aasta märtsis. Alates sellest ajast on hõbeda hind tõusnud 107% 24,3 dollari juurde untsi kohta. Kuigi see on oluliselt madalam hind kui hõbeda viimaste aastate tipptase 2020. aasta augustis, näeb Londoni Väärismetalliturgude Ühing (LBMA) hõbedat kui 2021. aasta parima tõusupotentsiaaliga väärsimetalli. Ühing usub, et hõbeda hind untsi kohta tõuseb sel aastal 28,5 dollarini, mis on 39% kõrgem 2020. aasta keskmisest hõbeda hinnast (20,55 dollarit) ja 17% praegusest (24,32 dollarit).
Füüsilise hõbeda hinnaliikumist järgib Xtrackers Physical Silver ETC (XAD6) nimeline fond, mille eilne sulgemishind oli 197,4 eurot
Põllumajanduslikud
Kuigi kohvi ja kakao hind eelmisel aastal langes, kallines enamik põllumajandustooteid, eriti mis puudutab teravilja, õliseemneid, palmiõli ja suhkrut. Maisi- ja sojafutuurid jõudsid eelmisel aastal viimase kuue aasta tippu, peamiselt põua tõttu Lõuna-Ameerikas ning kasvava nõudluse tõttu Hiinas. Võimaliku inflatsiooni korral kallinevad ka kõiksugused toiduained, mis tähendab suuremat raha juurdevoolu põllumajandustoodetesse kogu 2021. aasta vältel.
Alates 2011. aastast on põllumajandus-, energia- ja metalltoorainete (nt nisu, toornafta, vask, kuld) hinda järgiv fond iShares Diversified Commodity Swap UCITS ETF (SXRS) olnud kindlas languses, kuid alates 2020. aasta aprillist on fondiosaku hind tõusnud 3,51 eurolt 4,44 euroni ehk 27% võrra.
Allikas: Yahoo.Finance
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
