iStockphoto
Majandusnäitajad ei aita paremini aru saada mitte ainult riigi tulevikuväljavaadetest, vaid on suureks abiks ka ettevõtte tasandil majandusolukorra analüüsimisel. Erinevaid mõõdikuid on aja jooksul pidevalt juurde arendatud ning nende arv on praeguseks kasvanud väga suureks, mis teeb tähtsamate mõõdikute eristamise vähemolulistest keeruliseks. Kõige tähtsamad indikaatorid on ühtlasi need, mida on kõige kauem kasutatud ja mille tulemusi ootavad analüütikud ja ökonomistid kõige rohkem.
Praegusel ajal on investorite poolt enim tähelepanu pälvinud keskpanga intressimäär, mis ei ole küll statistiline näitaja nagu teised majandusnäitajad, kuid dikteerib suuresti meeleolu aktsiaturgudel. Intressimäära kehtestab riigi keskpank laenudele, mida väljastatakse kommertspankadele ja ka tarbijatele. Intressimäärasid muudetakse vastavalt majandusolukorrale: inflatsiooni ohjeldamiseks neid tõstetakse ning kasvu edendamiseks jällegi langetatakse.
Kõrged intressimäärad viitavad tugevale majandusele, kuid samas mõjutab see negatiivselt ettevõtete kasumeid ja aktsiahindu, sest laenamine pankadele ja sealt edasi ettevõtetele muutub kallimaks.
Intressimäärade puhul tasuks meeles pidada, et nende ajaloolistes muutustes on arvestatud hiljutist majandustegevuse perioodi, mistõttu on see seotud majanduses juba aset leidnud sündmustega. Teiselt poolt võib intressimäär olla ka ettevaatav näitaja, kui on teada keskpanga pikaajaline prognoosi nägemus. Sel juhul kajastaks selle langetamine tugevnevat majandust ja looks eeldused aktsiaturu tõusuks.
Allolevalt graafikult on näha, et kasvav intressimäär alates 2004. aastast sai lõpu 2007. aasta majanduslanguse hakul, kui intressimäär oli tõusnud pea 6%-ni. Intressimäärade nulli lähedale jõudmine 2009. aastal ja selle taseme pikka aega hoidmine põhjustas eelmise aastakümne kiire aktsiate hinna tõusu. Alates 2020. aasta keskpaigast on intressimäärad taas ajalooliselt madalal tasemel ning optimism aktsiaturu suhtes näitab investorite usku, et intresse lähiajal ei tõsteta.
Allikas: FRED St. Louis Fed
Majanduskasvu ehk tootmismahu suurenemist kajastab kõige paremini sisemajanduse kogutoodangu näitaja, mis on investoritele oluline majanduse üldisest olukorrast arusaamiseks. Olenevalt aktsia päritolu riigist, on oluline jälgida, kas selle riigi majanduskasv pigem aeglustub või kiireneb ning seejärel hinnata, kuidas konkreetse ettevõtte aktsia käitub erinevates majandustsüklites. Tsüklilisteks aktsiateks peetakse enamikke teenusepakkujaid ja autotootjaid, mille toodete järel majanduslanguse ajal inimeste nõudlus väheneb.
Intressimäärade kindlaksmääramisel hindab keskpank eelkõige inflatsiooni kiirust (tarbija- ja tootjahinnaindeksi tõusu), kuid ka paljusid teisi mõõdikuid. Neid näitajaid peaksid hoolega jälgima ka fikseeritud tulumääraga instrumentidesse ehk võlakirjadesse raha paigutavad investorid, saades varakult signaale potentsiaalsest inflatsiooni tõusust.
Kuigi SKT langust ja tõusu võib ka eraldi vaadata, on maailma edukaim investor Warren Buffett välja töötanud vastava indikaatori, mis seob aktsiate turuväärtuse SKT-ga. Selle näitaja abil on fondijuht varasemaid kriise üsna täpselt ette näinud, kuid on selge, et ainult ühe näitaja puhul Buffett oma tehinguid ei ajastanud. Indikaatori põhimõte on lihtne: aktsiate kogu turuväärtus tuleb jagada SKP-ga. Kuigi Buffett kasutas selleks USA aktsiate turuväärtust ja SKP-d, võib seda kasutada ükskõik millise piirkonna, või ka kogu maailma aktsiate hinnastatuse välja selgitamiseks, kasutades selleks vastava riigi või maailmajao näitajaid.
Teisel graafikul on arvestatud Wilshire 5000 koguturuindeksi (kõigi USA aktsiate turuväärtuse kaalutud indeks) suhet USA sisemajanduse kogutoodangusse. Halliga tähistatud tsoonid näitavad majanduslanguse perioode. Indikaator näitab, et mida kõrgem on aktsiate turuväärtus SKP-st, seda suurem on oht majanduslanguseks. Kuldne reegel on olnud see, et kui aktsiate turuväärtus jõuab SKP-ga samale tasemele, on juba majanduslanguse oht suur. Indikaatoril kajastub see 100%-na, kuid praeguseks on tõusnud juba 202%-ni.
Eelnevate perioodidega ei ole see indikaator siiski hästi võrreldav, sest viimasel aastal on juurde trükitud palju raha. Praegune olukord erineb ka selle poolest, et 2000. ja 2007. aastal ulatus Buffetti indikaator üle 100% ajal, mil intressimäärad olid väga kõrged. Kui praegu kehtivad madalad intressimäärad jäävad püsima, ei ole ime kui turuväärtuse ja SKT suhe tõuseb veel palju kõrgemale.
Allikas: Gurufocus
Võttes lisaks SKT-le arvesse ka keskpanga varad, oleks indikaatori näit 150%, mis puhtalt indikaatorit arvestades peegeldab jätkuvalt aktsiate liiga kõrget väärtust võrreldes sisemajanduse kogutoodanguga. Lähiajaloost on Buffetti indikaator majanduslanguseid ette näinud 2001. ja 2007. aastal. Kuid aktsiaturud on pidevas muutuses ning see, mis näitas punast lippu 20 aastat tagasi, võib praegusel ajal olla normaalsus.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
