Shutterstock
Tarbijahindade kasv kiirenes aprillis 1,9%ni. Mullusega võrreldes jätkusid eelnevatele kuudele sarnased trendid – kallinesid kulutused transpordile ja eluasemele, mis on tingitud vastavalt toornafta ja elektri hinna oluliselt kõrgemast tasemest kui möödunud aastal. Märtsiga võrreldes kergitas hindasid peamiselt toiduainete kallinemine.
Mullu aprillis saavutas nafta hind oma põhja kui kuu keskmine hinnatase ulatus napilt üle 20€ barreli kohta. Tänavu oli hinnatase samas kuus ligikaudu 2,5 korda kõrgem ehk 55€ barreli kohta. Dollarites arvutatuna on hinnakõikumine olnud veelgi suurem, kuid seda on tasakaalustanud euro vahetuskursi kallinemine ligikaudu 10% võrra. Eestis tarbijate jaoks tasakaalustab suure osa naftahinna tõusust kriisi haripunktis vastu võetud erakorraline diislikütuse aktsiisi langetus, mistõttu olid diislikütuse hinnad aastases võrdluses suisa 1,6% odavamad. Maikuust alates kaob aga aktsiisi langetuse mõju võrdlusbaasist ja seetõttu saame edaspidi näha ka diislikütuse hinnatõusu. Bensiini aktsiisi kriisi ajal ei muudetud ja nii oli bensiini hind tänavu aprillis 13,5% kallim kui aasta tagasi.
Ka elektri börsihind oli möödunud kevadel šoki tõttu ajalooliselt madalal tasemel, mis tekitas soodsa kasvubaasi käesoleva aasta kevadesse. Käesoleva aasta alguses kerkis elektri hind aga külma ilma ja suurenenud tarbimise tõttu kiiresti ning ulatub tänaseks börsil veidi üle oma ajaloolise keskmise taseme. Võrreldes möödunud aastaga oli aprillis elektri börsihind 84% kallim, kuid kuna paljud inimesed ostavad elektrit endiselt fikseeritud hindade alusel, ei kandu kogu börsihinna muutus tarbijakorvi edasi. Sellest hoolimata oli kodudesse jõudnud elekter aprillis 20% kallim kui aasta varem.
Märtsiga võrreldes tõusid tarbijahinnad 0,4% ning sisuliselt kogu hinnatõus tuli toidu kallinemisest. Kallinesid nii liha- kui kalatooted, samuti värsked köögi- ja puuviljad. Toiduainete hinnatõus jätkub tõenäoliselt ka ettevaates, sest aasta esimeste kuude jooksul on toidutoormete hinnad maailmaturul kerkinud kuni 20%. Kõige märkimisväärsem on olnud teravilja hinnatõus. Siiani on Eestis toidu hinnad jäljendanud üsna täpselt maailmaturgudel toimuvat. Tõsi, ligikaudu kolm korda väiksemas mastaabis. Viimastel aastatel on seos natuke nõrgenenud, oma osa on selles olnud ka katsetustel alkoholiaktsiisiga. Kuna üldine toidu hinnatase on Eestis jõudnud enam-vähem Euroopa keskmisele tasemele, siis võib arvata, et edaspidi jäävad hinnakõikumised väiksemaks. Saksa odavketi Lidl’i peatne turuletulek võiks ettevaates hinnakasvu veelgi pidurdada.
Viimastel kuudel raketina taevasse kerkinud peamiselt ehitusega seotud puidu- ja metallihinnad ei mõjuta otseselt tarbijahinnaindeksit, sest tarbijakorvist need tooted puuduvad ja ka ehituse või kinnisvara hinnatõus ei kajastu tarbijahindades. Kui toormete hinnatase jääb pikemaks ajaks nii kõrgele või kasvab veel edasi, siis hakkab tavatarbija selle mõju tundma mõne aja pärast näiteks läbi tööstustoodete või tavaehituskaupade hinnatõusu.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
