TPI Composites lõikab kasu nii tuuleenergia kui ka elektrisõidukite turust - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

TPI Composites lõikab kasu nii tuuleenergia kui ka elektrisõidukite turust

Erko Rebane

13.05.2021 12:52

Autor: Gonz DDL

Rohesektori ettevõtted on koos teiste kiirekasvuliste firmadega pandud tänavu tõusvate intressimäära ootuste tõttu karistuspingile istuma. Maha on lastud jahtuda ka TPI Compositesil (TPIC), olgugi et ees terendab pikaajaline vajadus tuuleenergia ja elektriautode järele, mille rahuldamisega antud Arizona ettevõte tegeleb.

TPI Compositesi (TPIC) ajalugu ulatub aastasse 1968, mil asutatud ettevõttest kasvas välja üks juhtivaid purje- ja mootorpaatide valmistajaid ning teistes tööstusharudes kasutatavate komposiitmaterjalide (kahest või enamast materjalist valmistatud liitmaterjali) tootja. Alates 2001. aastast hakati tootma tuuleturbiini labasid, pärast mida loobuti 2004. aastal laevade ehitamise ärist ja võeti 2008. aastal kasutusele praegune nimi. 2016. a suvel noteeriti aktsiaid börsil 11 dollaril, kerkides tänaseks pea neli korda.

Laba on tuuleturbiini osadest kõige kallim ja keerulisem komponent, moodustades u 29% kogukulust. Neid toodetakse kahtemoodi: turbiinide tootjad teevad seda ise või ostavad sisse. 2019. aastal toodeti Wood Mackenzie andmetel 37% labadest turbiinitootja poolt, ülejäänud umbes 20 sõltumatu tootja poolt 14s riigis. Kui võrrelda olukorda 2009. aastaga, on osakaalud sisuliselt ümber pööratud. Alates 2016. aastast on eraldiseisvate labade tootjate arv turul vähenenud umbes kolmandiku võrra, kuna suuremad tootjad on saavutamas jõulisemat üleilmset võimekust ja efektiivsust, millele väiksemad ei suuda konkurentsi pakkuda.

Allikas: Wood Mackenzie, MW osakaalu põhjal.  LM toodang GE-le kajastatud  välispartneri toodanguna

Turbiinide tootjad on järjest rohkem hakanud labasid sisse ostma, kuna see annab neile suuremat paindlikkust nõudlusele reageerimisel ja vähendab vajadust hakata täiendavaid tehaseid ehitama.  Kui labade tootjad suudavad disaini ja materjali innovatsiooniga tuua kulusid allapoole ja võimaldavad kiiremat äri laiendamist arenevatel turgudel, siis seda motiveeritumad on turbiinide tootjad labade tellimise eelistamisest. Kuid leidub ka vastupidiseid näiteid. 2016. aastal ostis GE 1,7 miljardi dollari eest TPI peamise konkurendi LM Wind Poweri, et ise labasid toota, kuid sellele vaatamata on endiselt jätkumas ka GE ja TPI koostöö.

Labade tootmise usaldamisel mõnele teisele ettevõttele mängib olulist rolli viimase geograafiline positsioon, mis TPI-l on sõltumatutest labade tootjatest ainsana ülemaailmne. Kokku on ettevõttel 10 labade tootmise tehast, 2 transpordikeskust ja kuus R&D keskust, mis võimaldavad olla klientidele strateegiliselt lähemal ning kuluefektiivsemalt nende vajadusi teenindada.

Kui 2016. aastal kuulus TPI-le 9% üleilmsest maismaa tuulegeneraatorite labade turust, siis 2019. aastal moodustas TPI turuosakaal megavattide baasil u 18%. Kümnest suuremast maismaa tuuleturbiinide tootjast on viis TPI kliendid, sh Vestas (alustati koostööd 2014), GE Wind, SGRE, Nordex ja Enercon. Kokku moodustavad need viis ettevõtet 52% globaalsest turust.

Kuni 2024. aastani ulatuvate lepingute järgi saab TPI klientide tellimuste minimaalne maht olema kokku 2,5 mld USD, lisavõimalusega suurendada seda kuni 4,2 miljardini. Pikaajalise kliendisuhte aluseks on tihe koostöö disainis ja investeeringute tegemisel (tellija finantseerib tootmiseks vajalikud masinad ja vormid).  Ühiselt jagatakse materjalide kulu ja osa tootmisekulust, mis kokkuvõttes annab tellijale võimaluse labad kiiremini valmis saada ning efektiivsusega marginaale kasvatada.

Ettevõtte käive tuleb peamiselt tuuleturbiinide labade müügist (2021 1,75–1,85 mld dollari suurusest oodatavast müügitulust u 94%) ja selles segmendis on nende pikaajaliseks eesmärgiks teenida aastas 2 miljardi dollari suurust käivet, tõsta korrigeeritud EBITDA marginaali 12%ni (2021 prognoosi keskpunkt 6,8%), teenida 7-9% vabarahavoogu ning omada turust 20%.

Allikas: TPI Composites, Bloomberg

Alloleval joonisel on toodud labade müügitulu geograafiline jaotus. Suurem osa Põhja-Ameerika tootmisest koliti hiljuti uude tehasesse Mehhikos, kust on võimalik teenindada kliente globaalselt.  Ajalooliselt on rohkem kui pooled firma toodetud labadest eksporditud siiski USA tuuleparkidesse.

Allikas: TPI Composites

TPI on siiani tootnud vaid maismaal asuvatele tuuleturbiinidele labasid, kuid nüüdseks on meretuuleparkide turg muutunud juba piisavalt suureks ja kindlaks, et peetakse läbirääkimisi ka nende labade tootmiseks. Ametlik uudis sellest ärisuunast võiks juhtkonna arvates tulla 2022. alguses ning tootmine alata 2024.a.

Labade müügile lisaks on TPI Composites arendamas välja nende hooldamise teenust. Meeskonda on viimase aasta jooksul alles kokku hakatud panema, koolitama ja esimesi lepinguid sõlmima. Juhtkond usub, et see valdkond pakub neile suhteliselt kiirekasvulist ja labade tootmisest kõrgema marginaaliga äripotentsiaali ning võib lõpuks muutuda üsna oluliseks äri osaks. Labade hooldusteenuste turu suuruseks on praegu globaalselt u 1,9 miljardit dollarit ja see peaks kasvama 7% aastas üle 3 miljardi dollari 2028. aastaks.

Teine alles arendamisel olev segment on puhta energiaga transport. Nad kasutavad ära oma komposiitmaterjali tehnoloogiat (fiiberklaas kangas, süsinikust tugidetailid, vaht, vaik, balsapuit), pakkudes transpordisõidukite tootjatele kergemaid, korrosioonikindlamaid ja tugevamaid keresid või keredetaile. Näiteks teevad nad koostööd Põhja-Ameerika elektribusside turuliidri Proterraga (2017.a novembris sõlmiti viieaastane leping), elektriliste kaubikute tootjaga Workhorse (alates 2019) ja veokite ja busside tootjaga Navistar (alates 2018.a). Läbirääkimised käivad veel mitmete ettevõtetega. Transpordisegmendis tahetakse 3-5 aastaga jõuda 0,5 mld USD müügituluni aastas ja teenida sealt kahekohalist marginaali.

Ehkki riikide kliimaeesmärgid on ambitsioonikad, ei tähenda see kohe üleöö nõudluse kasvu tuuleenergia sektoriga seotud firmadele ja vahest osaliselt on viimase aja nõrkus antud aktsiates ka sellest tingitud, kuna ettevõtted alles kombivad poliitilise tahte taga tegelikku nõudlust enne kui pikaajalisi tootmisplaane paika pannakse.

Pikas vaates võib aga tuuleenergia väljavaadet lugeda kahtlemata atraktiivseks. Näiteks Bloomberg New Energy Outlook (NEO) raporti kohaselt tuleb 2050 aastaks installeerida 11 teravatti maismaa ja 1 teravatt mere tuuleenergiat (2019.a lõpus oli installeeritud kokku 637 gigavatti) selleks, et saavutada Pariisi kliimaleppes ettenähtud temperatuuri kasvu piiramine. See prognoos on kolm korda kõrgem, kui üldiselt nähakse praegust trendi, ent Bloombergi hinnangul pole piisav Pariisi leppe eesmärgi saavutamiseks.

Kahtlemata on TPI Compositesil ka omad riskid, millest üks märgilisemaid on üksikute klientide võrdlemisi suured osakaalud müügitulus (näiteks võib ligi 30% käibest sisse toov General Electric edaspidi labade puhul eelistada omandatud LM Wind Poweri toodangut), ent seda on pikaajaliste lepingutega üritatud maandada. Kaitstud ei ole investorid ka selle eest, et toodetud labadel võivad ilmneda defektid, tingides suuri parandamiskulusid või kahjunõudeid. Ohuks on ka see, et valitsused on taastuvenergia arendamise toetamisel minemas fikseeritud subsideerimise asemel rohkem üle oksjonipõhistele hangetele, mis võib sektoris tuua hinnasurve ja mõjutada negatiivselt ka TPI marginaale. Ühtlasi tähendab suures osas arenevatel turgudel paiknev tootmistegevus, et tulemuste mõjuteguriks võivad kujuneda streigid, poliitlised muutused ja valuutakõikumised.

TPI Composites on üks mitmest tuuleenergiaga seotud ettevõttest, millesse investeerides on sektori pikaajalisse kasvuväljavaatesse panustanud ka LHV pensionifondid Roheline ja Roheline Pluss.

TPI Compositesi aktsia hind. Allikas: Bloomberg

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon