Shutterstock
Eelmise aasta lõpus majandusprognoose koostades oli levinuim nägemus, et tänavu esimeses kvartalis peaks majanduse kogumaht aastases võrdluses püsima sarnasel tasemel või pisut langema. Seda toetas fakt, et viiruse levik oli taas kasvutrendis ning riigis kehtis terve hulk majandustegevuse piiranguid, millest polnud aasta varem veel põhjust mõeldagi. Aprillis ja mais avaldatud kuised majandusnäitajad üllatasid pigem positiivselt, kuid nõnda kiiret majanduskasvu siiski kuskilt näha ei olnud.
Ligikaudu pool majanduskasvust tuli oluliselt tugevama tootemaksude laekumise tõttu. Osaliselt võis seda ette näha, sest möödunud aasta esimeses kvartalis vähendas kütuseaktsiisi laekumist kvartal varem toimunud varude täiendamine vältimaks 2020. aasta algusest lisandunud kohustuslikust biokomponendist tulenevat lisakulu. Suurem osa paranenud maksulaekumisest on tingitud siiski mullusest märgatavalt aktiivsemast majanduskeskkonnast. Käibemaksu laekumine kasvas ligikaudu viiendiku, aktsiiside laekumine aga koguni 28%.
Tegevusaladest panustasid majanduskasvu info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning kaubanduse tegevusalad. Jaekaubanduse tugevam mõju SKP kasvule tuleb esile tänavu teises kvartalis, kuid taastunud mootorsõidukite müük paistis välja juba esimese kvartali statistikas. Teiste tegevusalade puhul oli kasv oodatult nullilähedane või siis jätkus loodud lisandväärtuse kahanemine. Aasta aega kestnud ehitusmahtude vähenemine on jõudnud nüüdseks ehitussektori lisandväärtusesse, mis kahanes 7%, väikest miinust näitas ka töötlev tööstus. Oma positiivse panuse andsid ka avaliku sektori tegevusalad.
Nõnda tugev majanduskasv paneb ümber hindama riigi poolse eelarvestiimuli vajalikkust plaanitud mahus. Kasvav nõudlus ja ebapiisav pakkumine on teatud ehitusmaterjalide (puit, metallkonstruktsioonid) hindasid juba märkimisväärselt tõstnud, massiivne lisastiimul sektorisse võib tasakaalu veelgi enam paigast viia ning tekitada tasakaalustamatusi ka tööturul. Lisaks hakkab aasta lõpus majandust ergutama ligikaudu miljardi euro jagu tarbimisse paisatavat pensionisüsteemi raha, mille täielikku ulatust näeme alles 2022. aastal. Seega on kõik eeldused majandusbuumi tekkeks loodud, kuid riigi eesmärgiks peaks olema lisaks krahhidele ka buumide vältimine.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
