Euroopa Liidus on õhku paisatava CO2 lubatud kogused alates 2005. aastast riikide kaupa ära jaotatud – kel jääb kvooti üle, saab seda teistele edasi müüa ning kel on kvooti puudu, peab seda teistelt ostma. Karmistuva kliimapoliitika tingimustes jääb kvooti üha vähemaks. Kui aasta tagasi maksis ühe tonni CO2 õhku paiskamise luba Euroopas 21 €, siis täna maksab see 2,5 korda rohkem ja on juba 52 €. Mida kõrgem CO2 hind, seda suurem avalik ja finantsiline surve ettevõtetele oma tegevust puhtamaks muuta ning roheinvesteeringuid teha.
Mais jätkus rohefondi investeerijate arvu kiire kasv – kuuga lisandus LHV rohefondi 325 pensionikogujat ning sellega tõusis fondis kogujate arv 6601 inimeseni.
Uued investeeringud
Kuigi mai tähistas LHV Pensionifondi Roheline puhasväärtuse neljandat järjestikust languskuud möödunud aasta tugeva ralli järel, on languskuud olnud ulatuselt tagasihoidlikud. Jätkusuutlike investeeringute hinnalangust peame lühiajaliseks tervistavaks korrektsiooniks pikaajalises tõusutrendis, mis loob just head eeldused investeerimiseks. Maikuu teises pooles nägime rohenimedes ostuhuvi taastekkimist.
Kui aprillis tegime vähe tehinguid, siis mais olime väga aktiivsed. Lisasime portfelli 5 uut börsil kaubeldavat fondi ja 4 täiesti uut ettevõtet – elektrirataste tootja Accelli, elektrifitseeritud kaevandustehnoloogiat pakkuva Epiroci, vesinikutehnoloogia ettevõtte ITMi ja jäätmekäitlusettevõtte Renewi. Lisaks suurendasime mai alguses teistest fondidest ületoodud raha arvel oma positsioone suuremas osas juba fondis sees olnud nimedes.
Mai lõpu seisuga oli LHV rohelisel pensionifondil kokku 49 erinevat investeeringut ja fondi mahust moodustasid valdkondlikud rohefondid 46%, rohelised üksikinvesteeringud 41%, jätkusuutlikkusega arvestavad fondid 10% ja raha 3%.
CO2 hinnatõusuks on väljavaade soodne
Kuigi CO2 hind on aastaga tõusnud kaks ja pool korda, on meie arvates väljavaade selle tõusu jätkumiseks soodne. Mida kõrgem hind, seda suurem surve ettevõtetele rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks. Näiteks Euroopa Parlamendi rohelised tahavad, et CO2 emissioonile seataks hinnapõhi 50 € ning et juba selle aastakümne lõpuks oleks hind vähemalt 150 € tonni kohta.
Kas tahad investeerida maailma keskmistesse ettevõtetesse, mis on sunnitud rohemaailmas regulatsiooni tõttu puhtamaks muutuma ja selleks kulutusi tegema või soovid olla investor rohefondis, kus investeeritakse ettevõtetesse, kelle jaoks muutuv maailm ja regulatsioon toob kaasa hoopis lisatulud ja suurema kasumi? Valik on igaühe enda teha. Muutuvast maailmast annavad aimu nii Saksamaa majandusministri Peter Altmaieri väljaütlemised mais, et Saksamaa eesmärk on võtta esikoht maailma vesinikutehnoloogiates kui ka Hollandi naftatootja Royal Dutch Shelli maikuus saadud kaotus kohtus emissioonide vähendamise vajalikkuse osas – nimelt Shellil on vaja teha nüüd suuri kulutusi, et oma emissioone 2030. aastaks vähendada vähemalt 45% võrreldes 2019. aasta tasemetega.
Tutvu lähemalt LHV pensionifondidega Roheline ja Roheline Pluss.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
