Autor: Wassim Chouak
Mais kallines Eesti keskmine tarbijakorv 3,6%. Sellist hinnakasvu nägime viimati 2018. aastal kui sarnaselt tänavusega oli kiire kasvutempo tingitud kütuste ning energia kallinemisest. Suurt hinnabuumi ei tasu maikuu kiirest inflatsiooninumbrist veel välja lugeda, sest see peegeldab rohkem mullusest august välja ronimist ja maksulangetuste mõju taandumist. Laiapõhjalisemat hinnakasvu võib oodata aasta teises pooles.
Hinnatõusu kiirenemine mais oli igati oodatud, sest kõik eelnevatel kuudel hinnatõusu panustanud trendid jätkusid ja lisaks taandus arvutusest välja aasta tagasi tehtud mitmete ajutiste aktsiisilangetuste negatiivne mõju. Peamiselt puudutas see kütuste ja energiahindasid, mis olid ka suurimad panustajad hinnatõusu. Kulutused transpordile moodustasid peaaegu poole kogu hinnakasvust, kusjuures nii bensiini kui diislikütuse hind oli ligikaudu viiendiku võrra kallim kui aasta tagasi. Kallines ka elektrienergia, mida ühelt poolt mõjutas sarnaselt kütustega aktsiisilangetuse mõju kadumine baasist, kuid teisalt oli elektri hind börsil mullusega võrreldes peaaegu kaks korda kallim. Tavapärasest veidi suurema panuse andis inflatsiooni hinnatõus haridusasutustes, mis oli tingitud kohatasu soodustuste lõppemisest lasteaedades. Toidukaupade hinnatõus kiirenes samuti veidi, kuid jääb oma viimaste aastate keskmisele tempole veel tublisti alla. Tempo tõstmiseks on ruumi küllalt, sest maailmaturul jätkub toidutoormete üldine kallinemine, kusjuures hinnatõus on kiirenenud 10% juurest aasta alguses 40%-ni mais.
Aasta esimese viie kuuga on tarbijahinnad Eestis kasvanud 1,5%, seejuures on hinnakasv koondunud üsna kontsentreeritult kütuse- ja energiahindadesse. Laiapõhjaliselt hakkab hinnakasv kiirenema aasta teises pooles, mil majandus järjest rohkem avaneb ning tarbijad saavad naasta oma tavapärase tarbimisrütmi juurde. Pandeemia käigus kogutud hoiuseid hakatakse kindlustunde taastudes üha enam ära tarbima ja sügisel lisandub neile II pensionisambast vabanev raha. Kokkuvõttes hakkab nõudlus tarbekaupade ja teenuste järele kasvama ning survestab tarbijahindasid kiiremale kasvule.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
