Pixabay
Eesti ettevõtjad eksportisid aprillis kaupu rekordilise 1,56 miljardi euro väärtuses, mida oli möödunud aasta aprilliga võrreldes 0,5 miljardi euro võrra ehk 54% rohkem. Ligikaudu pool kasvust tulenes madalast baasiefektist, 2019. aasta sama kuuga võrreldes oli kasv 26%. Oma rolli mängis ka hindade tõus, kuid ka hinnakasvuga kohandatud ekspordikasv oli kiirem kui 40%. Sarnast kasvu kirjeldas ka tööstustoodangu ekspordiindeks.
Ekspordikasvu vedasid traditsiooniliselt kütuste ja elektroonikakaupade väljavedu (vastavalt +185% ja +49%), suure panuse andis ka transpordivahendite eksport (+154%). Kui kütustest läks viiendik Hollandisse ja viiendik USAsse, siis väljaveetud elektroonikast läks koguni 35% USAsse. Transpordivahendid liikusid peamiselt teistesse Balti riikidesse (Leedu ja Läti kokku ca 50% ekspordist). Kõigi nimetatud kaubarühmade puhul on suures osas tegemist re-ekspordiga ehk Eestis kohapeal loodud lisandväärtus on nende puhul keskmisest väiksem. Aluseksport ehk see osa kaubavahetusest, kus suurem osa lisandväärtusest on Eestis loodud, kosus samuti märkimisväärselt (+35%) peamiselt puidu- ja metallitööstuse toel.
Vaid päev varem avaldatud tööstustoodangu statistika kinnitas töötleva tööstuse head käekäiku. Aprillis kasvas tööstustoodangu maht 17%, sealjuures töötlevas tööstuses, mis on Eestis peamine ekspordiallikas, oli kasv 18%. Toodangu ekspordimaht kasvas kaks korda kiiremas tempos kui koduturul müük, mis on loogiline, sest aasta tagasi kukkus eksport kiiremini kokku kui sisemaine nõudlus. Paari järgmise kuu jooksul võib kindlasti oodata kiire kaubavahetuse kasvu jätkumist, kuid sügisel peaks tempo veidi raugema. Ka Euroopa Komisjoni küsitlustulemuste põhjal ootavad Eesti ettevõtjad välisnõudluse jätkuvat tugevnemist ning näevad, et tootmise pudelikael on tänaseks nihkunud nõrgalt nõudluselt taas tööjõu- ning vaba tootmisvõimsuse puuduse juurde. Õnneks püsib laenuraha hind endiselt madal ning soodustab investeeringute tegemist parema tuleviku nimel.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
