iStockphoto
Vaadates, millised tegevusvaldkonnad on alates eelmise aasta märtsikuu põhjast parimat tootlust näidanud, ilmneb et parimate hulka ei kuulu mitte praegusel ajal kuum tehnoloogia- ega roheenergiatööstus, vaid luksuskaupade tootjad. Valdkonda kuuluvad mitmed tuntud ning ajatud riidebrändid üle maailma, aksessuaaride ja parfüümide valmistajad, aga ka autode tootjad.
Luksuskaupade tootjate äritegevus on tsükliline, mis tähendab, et kui inimeste majanduslik kindlustunne ja isiklikud tarbimiskulutused on kõrged, läheb ka luksuskaupu tootvatel ettevõtetel hästi. Praegu näib selline olukord kestvat juba alates eelmise aasta märtsist, kui USA elanike aastane tarbimine ulatus 2021. aasta aprilli seisuga üle 15,5 triljoni dollari, taastudes eelmise aasta märtsikuu põhjast 27% ja ületades ka kriisieelse taseme.
Suuremaid kuluartikleid vaadates kerkivad USA elanike puhul esile kulutused kestvuskaupadele, mis moodustasid 2021. aasta aprilli seisuga kõikidest kulutustest ca 13% (2020. aasta jaanuar: 10%). Sealjuures tähelepanuväärsem on, et alates eelmise aasta algusest on kulutused kestvuskaupadele tõusnud ligi 34%, võrreldes kõikide kulutuste 4,6% tõusuga. Sedavõrd suure vahe põhjustavad inimeste suured säästud, mis otsivad kohta kulutamiseks. Kui pikka aega oli reisimine ja restoranides käimine peaaegu võimatu ja on paljudes kohtades veel praegugi, siis füüsilistele kauplustele kehtisid palju leebemad piirangud, mistõttu suunati suur osa rahast kallimate tarbekaupade soetamisele. Veelgi enam võitsid ettevõtted, kellel oli olemas hästi toimiv e-pood.
Allikas: FRED
Kestvuskaubad hõlmavad paljusid valikulisi kulutusi, milleta inimesed saaksid küll hakkama, kuid mida soetatakse peamiselt elu mugavamaks muutmiseks, nagu eelnevalt mainitud. Selliseid tooteid ja teenuseid pakkuvad luksusbrändid erinevad tavalistest ja igapäevaseid tarbekaupu pakkuvatest ettevõtetest ning on koondatud Amundi S&P Global Luxury UCITS ETF (GLUX) nimelisse indeksfondi. Fond investeerib 80 suurimasse luksuskaupade tootjasse ja edasimüüjasse üle maailma, järgides TRS S&P Global Luxury NR indeksit. Fondi nimetusest hoolimata leidub positsioonide seast 17% ulatuses ka tavalisi tarbekaupade ja -teenuste ettevõtteid, nagu näiteks spordiriiete ja -jalanõude tootja Nike (NKE), alkoholitootja Diageo (DEO) ja autotootja Volkswagen (VOW). Suurema osa siiski moodustavadki end otseselt luksusbrändideks nimetavad ettevõtted nagu kallimapoolsete autode tootja Daimler (DAI) ning mitmesuguseid muid luksuskaupu tootvad LVMH (MC) ja Kering (KER). Viimased kaks on vastavalt 9% ja 7% osakaaluga fondi kolme suurima positsiooni seas, mille vahele teisele kohale jääb 7,5%-ga elektriautode tootja Tesla (TSLA).
Kuigi osaliselt tänu Tesla tootlusele viimasel aastal on GLUX indeksfond alates eelmise aasta märtsist pakkunud investoritele 132% tootlust, võrreldes tehnoloogiaindeksi 92% ja S&P 500 76% tootlusega.
Allikas: Yahoo Finance
Mõistagi on fondi kiire hinnatõus üsna kõrgele ajanud ka seal sisalduvate aktsiate valuatsioonid, ületades paljudel juhtudel niigi kallite USA aktsiate hinna/kasumi suhtarvud. Kui luksuskaupade tööstuses tegutsevate ettevõtete keskmine P/E suhtarv oli 15. juuni hindade põhjal 67,2, siis S&P 500 puhul on see 36,7. Arvestades, et fond sisaldab ettevõtteid üle maailma, kus aktsiate P/E suhtarvud kipuvad USA omadest madalamad olema, on investorid luksuskaupade tootjatele seadnud kasumi osas üsna kõrged ootused. Kuid kas see on ka põhjendatud?
Arvestades, et tänu kiirele majanduskasvule inimeste elatustase tõuseb ning kulutused suurenevad veelgi, võib tõenäoliselt ka tulevikus näha paralleelselt kiirenevaid kulutusi tarbe- ja kestvuskaupadele, mis suurendavad ettevõtete tulusid ja kasumeid.
Sellisest trendist lõikab tõenäoliselt suure osa kasust ühtlasi fondi suurim positsioon Prantsuse luksuskaupade tootja LVMH (MC), mille juhist Bernard Arnaultist sai hiljuti tänu aktsia hinna tõusule maailma rikkaim inimene, edastades Amazoni juhti Jeff Bezost.
LVMH on maailma suurim luksuskaupu tootev kontsern, mille tähtsamad kaubamärgid on muuhulgas Christian Dior, Givenchy, Guerlain ja Fendi. Ettevõtte müüb oma kaupu üle maailma, kuid suurim osa ehk 41% tuludest tuli 2021. aasta I kvartali seisuga Aasiast, kus inimeste kulutused tarbekaupadele kasvavad veelgi kiiremini kui USAs. 23% tuludest tuli USAst ja vaid 13% Euroopast.
Tulud kokku kasvasid I kvartalis 32% ligi 17 miljardi dollarini, ületades nii 2020. aasta kui ka 2019. aasta tulude kasvu. Kusjuures enamik kasvust tuli orgaaniliselt tooteid müües. 8% võrra kasvasid tulud struktuurimuutuste tõttu ning negatiivselt 6%ga mõjutas käivet valuutakursside ebasoodne liikumine. Suur Hiina osakaal on LVMH tuludele olulise tähtsusega, sest Hiina oli esimene viirusest taastunud riik, mõjutades positiivselt LVMH müüki. Ettevõtte positsiooni turul on veelgi tugevdanud aasta alguses omandatud ülemaailmne ehete tootja Tiffany.
LVMH eilne sulgemishind oli 682,3 eurot ja aktsia P/E suhtarv on 73,2 (järgmise 12-kuu kasumiootusi arvestades on ettevaatav P/E 40,2).
Allikas: Bloomberg
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
