Vesinik kui tuleviku kütus

iStockphoto

Vesinikku on tööstuses sisendina kasutatud juba pikka aega, peamiselt näiteks rafineerimistehastes ja erinevate kemikaalide valmistamisel. 70ndatel, bensiini ja diisli suure defitsiidi ajal, hakati seda värvusetut gaasi propageerima ka puhta energia tootmiseks, kuid vaatamata ka korduvatele hilisematele katsetele, pole vesinikul töötavad transpordivahendid populaarsust kogunud.

Osalt on huvi kustutanud uued nafta ammutamise meetodid, suurendades maailmas tõestatud reserve ning tuues musta kulla hinda allapoole. Teiseks saab vesinikku elektrolüüsi abil küll toota veest (molekuli lõhkudes), ent see protsess on endiselt veel kulukas, millest johtuvalt eraldatakse vesinikku praegu peamiselt metaani aurreformimise ja kivisöe gasifitseerimise meetoditega, ent tagajärjena tuleb leppida suure õhusaastega.

Kuna päikeseenergiast toodetud elektri hind on viimase 10 aastaga odavnenud ligi 90% ja maismaa tuuleparkidest toodetud elektri hind langenud 70%, on see aidanud jõuda lähemale päevale, mil võib ka roheenergia abil veest toodetud ehk rohelise vesiniku hinda soodsaks lugeda. Rahvusvahelise Energiaagentuuri kohaselt moodustab hall ehk maagaasist ja kivisöest toodetud vesinik praegu vesiniku kogutoodangust jätkuvalt umbes 90%.

Kuid üksjagu on veel minna, et rohelise vesiniku hind langeks halli vesiniku tasemele. Euroopa Komisjoni eelmise aasta raporti kohaselt hinnati rohelise vesiniku kilogrammi maksumuse vahemikuks 3-6,55 dollarit, samal ajal kui fossiilkütustel põhineva vesiniku hind oli umbes 1,8 dollarit kilogrammi kohta. Kuna taastuvenergia moodustab rohelise vesiniku kulust umbes 60%, on vaja esiteks antud elektri edasist odavnemist. Ülejäänud osa tootmiskulu alanemisest peaks tulema veemolekuli lõhkuva elektrolüüsiseadme kapitalikulu langusest ning tootmismahtude suurenemisest.

Mitmed ettevõtted on käinud välja eesmärgi jõuda 2025. aastaks rohelise vesiniku hinnani, mis jääks kilogrammi kohta alla 2 dollari. Näiteks juba alates 1927. aastast väetise tootmiseks elektrolüüsiseadmeid valmistav Norra päritolu Nel tahab selle kümnendi keskpaigaks saavutada rohelise vesiniku kilogrammi hinnaks 1,5 dollarit. Malaisia nafta- ja gaasiettevõte Petronas sihib vesiniku hinnaks 1-2 dollarit kilogrammi kohta.

Sedapuhku tundub, et tegemist pole enam valestardiga vesiniku masskasutusse võtmises, vaid et nüüd tehakse sellele panuseid juba oluliselt mastaapsemalt. Kuna vesinikku saab toota roheliselt, on sellele kaasa aitamas USA, Hiina ja Euroopa eesmärk saavutada 2050-60 kliimaneutraalsus, kus ei piisa vaid taastuvenergia osakaalu suurendamisest elektritootmises, vaid eeldab dekarboniseerimist sisuliselt kõikide sektorite üleselt.

Oma vesiniku strateegia on välja töötanud juba Euroopa Liit (sh veel eraldi mitmed liikmesriigid), Lõuna-Korea, Jaapan ning peagi teeb seda ka Suurbritannia. Avaldatud projektide poolest võib kõige eesrindlikumaks hinnata Euroopat, kus on lubatud rohelise vesiniku paketti investeerida 2030. aastani kokku 150 miljardit eurot. Eesmärk on toota 2024. aastaks 1 miljon ja 2030. aastaks kuni 10 miljonit tonni rohelist vesinikku aastas. Praegu toodetakse Euroopas aastas ligi 10 miljonit tonni vesinikku fossiilkütustest ning terves maailmas umbes 70 miljonit tonni.

Praegu kasutatakse vesinikku u 55% ulatuses ammoniaagi tootmiseks, 25% naftatöötluses ja 10% metanooli valmistamiseks, millest johtuvalt võiksid need tööstusharud olla rohelise vesiniku hinna odavnemisel selle esmased kasutajad. Ent vesiniku omadused võimaldavad seda hakata rakendama ka mujal.

Vesinikul on kõrgem energiatihedus võrreldes liitiumioonakudega, tänu millele saab seda transportida ning kasutada pikemaajalisemalt, näiteks laevade või lennukite energiallikana. Vesinikku saab kasutada gaasina või vedelal kujul (muutub vedelikuks –253 kraadist), konverteerida elektriks või kütuseks ning toota erinevatel viisidel.  Samuti on üheks eeliseks seegi, et olemasolevaid kivisöel, naftal või maagaasil töötavaid energiajaamasid või tehaseid saab modifitseerides panna töötama vesinikul, vähendades investeerimise vajadust uutesse varadesse.

Vesinikule on panuseid tegemas juba paljud ettevõtted erinevatest sektoritest. Vesinikuga sõitvaid ronge on arendamas näiteks CAF, Siemens ja Alstom, kellest viimane on teistega võrreldes saavutanud edumaa. Süsiniku jalajälje vähendamiseks ja äri mitmekesistamiseks on vesinikuprojektidesse investeerimas suurimad nafta- ja maagaasitootjad Exxon, Shell, BP ja Total.

Taani energiaettevõte Orsted on ehitamas maailma ühte suurimat taastuvenergiaga toodetava vesiniku tehast, et aidata Belgias ja Hollandis tuntud tööstusettevõtetel nagu ArcelorMittal, Yara, Dow Benelux, Zeeland Refinery valmistada jätkusuutlikul viisil terast, ammoniaaki, etüleeni ja teisi kütuseid. Rohelise vesiniku tähtsuse suurenemisest võiksid kasu lõigata ka Plug Power ja Ballard Power, kelle kütuseelementide lahendused aitavad vesinikku konverteerida elektriks. Airbus usub, et vesinik on kõige paljulubavam nullemissiooni tehnoloogia ning on võtnud eesmärgiks arendada 2035. aastaks valmis maailma esimene vedelat vesinikku kasutav kommertslennuk.

Jaapani suurim energiaettevõte JERA kavatseb oma süsiniku jalajälge vesiniku abil vähendada, võttes kivisöe kõrval kütusena kasutusele ammoniaagi. Ammoniaagis on vesinik seotud lämmastikuga, kuid kuna selle transportimine on puhta vesinikuga võrreldes märksa ohutum ning veeldatuna sisaldab sama mahu juures 48% rohkem vesinikku, ega vaja ka jahutamist ekstreemse temperatuurini, nähakse just ammoniaagis puhta kütusena suurt tulevikku. Maailma üks suurimaid ammoniaagi tootjaid on Yara, kes on väetise äri kõrval võtnud sihikule ka kütuseturu potentsiaali.

Mitmetesse nendesse ettevõtetesse on investeerinud ka LHV pensionifondid Roheline ja Roheline Pluss. Kuna vesiniku tootmine on veel kallis ja infrastruktuur vajab ehitamist, läheb mahtude arvestatavaks kasvuks väga kaua aega ning tarvis on ka valitsuste arvestatavaid subsiidiume. Ent samamoodi algas kunagi ka päikese- ja tuuleenergia teekond, muutudes praeguseks suures osas maailmas kõige odavamaks energiaallikaks.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.