iStockphoto
Wise’i börsile tulekuga on tekkinud palju küsimusi selle börsile toomise viisist ehk otsenoteerimisest. Käesolevas artiklis vaatame, millised on olnud viimased otsenoteeritud ettevõtted, kuidas on nende ettevõtete aktsiate hinnad liikunud esimestel päevadel ja kuidas täpselt aktsia hind kauplemise alguses kujuneb.
Viimastest ettevõtetest on läbi otsenoteerimise börsile tulnud näiteks Roblox (RBLX) ja Coinbase (COIN). Varasemad trendid on näidanud, et kui ettevõte on börsile tulnud otsenoteeringuna, siis esimesel kauplemispäeval ostuga kiirustamine võib tuua hoopis lühiajalise kahjumi, kuid enamasti on aja möödudes siiski taastutud ja ka avanemishind ületatud, kuigi Coinbase kaupleb ikka veel allpool avamishinda. Seega ei pruugi esimestel kauplemispäevadel ostuga kiirustamine alati kasuks tulla ning pigem tasuks oodata, kuni turg rahuneb. Lisaks Robloxile ja Coinbasele on otsenoteeringuna börsile tulnud ka näiteks Slack (WORK), Spotify (SPOT), Palantir (PLTR), Deliveroo (ROO) ja Asana (ASAN), mille puhul on samuti kasuks tulnud pigem ootamise strateegia esimestel päevadel. Eriti märkimisväärset hinnakasvu näitas järjepidevalt Palantir, mis on näide pigem erandist kui reeglist. Hindade muutuseid esimestel kauplemispäevadel saab jägida allpool graafikul.
Uue välisemissioonide osas on LHV praktika selline, et ordereid enne vastu ei võeta, kui aktsia juba päriselt kaupleb. Kahe viimase Londonis börsile tulnud ettevõtte puhul on esimene kauplemishetk olnud 5 minutit pärast turu avanemist, nii et tõenäoliselt samasuguse viivitusega hakkab kauplema ka Wise. Orderi sisestamisel mingeid erisusi ei ole võrreldes teiste orderitega – kasutada võib nii turu- kui ka limiithinda. Küll aga tuleb arvestada, et ostutehingule lisandub Londoni finantstehingute maks 0,5% tehingu mahust. Hiljem aktsiaid müües maksu tasuda ei tule.
Peamine erinvevus traditsioonilisest IPO-st on eelkõige see, et kapitali ei kaasata ja uusi aktsiaid ei emiteerita. Tänu sellele on see börsile jõudmiseks ettevõttele odavam viis. Kui traditsioonilise IPO puhul jõuab aktsia börsile investeerimispanga abil, kes pakub aktsiat investoritele kindlas hinnavahemikus ning sõltuvalt nõudlusest kujuneb aktsia hind, siis otsenoteeringu puhul kujuneb hind börsi soovitustest ning turuosaliste ostu- ja müügiorderite vahel parima hinna leidmisel.
Otsenoteerimisel on hinna määramisel kõige tähtsamaks faktoriks likviidsus. Kuna ettevõte uusi aktsaid ei emiteeri, peavad likviidsuse tagama eksisteerivad aktsionärid, kes müüvad oma osakuid. Päev enne kauplemist määrab börs koos ettevõtte finantsnõustajatega referentshinna. See on sarnane hinnamääramine IPO’le, kus tihti kasutatakse referentshinnaks viimaseid sekundaarsel turul tehtud tehinguid firma aktsiatega. Sarnaselt määrati referentshind näiteks Spotifyle. Tegelikkuses ei oma referentshind väga palju tähtsust, sest hinna määrab nõudlus ja pakkumine börsil, ehk huvi aktsiate müügi ja ostu vastu ja sellest tulenevalt ka väärtpaberi kauplemiskäive.
Esimese tehingu hind selgub okjsonil
Kauplemispäeva alguses algab oksjon, mille käigus uued ja olemasolevad investorid panevad sisse ostu- ja müügiordereid endale sobiva hinna ja kogusega. Tuleb märkida, et tegemist on turuhinna määramise protsessiga, kus tehinguid aktsiatega veel ei toimu. Ostjad ja müüjad saavad oksjoni ajal oma ostu-müügi ordereid muuta ja just selle hiire-kassi mängu ajal toimubki hinnamääramine, et jõuda õiglase hinna juurde, kus selgub maksimaalselt suur kogus kaubeldavaid aktsiaid ehk pakkumise ja nõudluse hind kujuneb samaks. Näiteks, Slack’i otsenoteerimise puhul kestis oksjon 2,5h, mis oli kiirem kui osalejad arvasid. Kui kiiresti oksjon läbi saab, oleneb sellest kui suur on aktsia likviidsus turul ehk kui paljud olemasolevatest aktsionäridest on nõus oma aktsiaid oksjonil esinevate hindadega müüma. Ühel hetkel kui tasakaalupunkt on saavutatud, otsustab turutegija, ehk börs, avada kauplemise ja siis saab osta aktsiaid juba sarnaselt börsil kaubeldavatele aktsiatele läbi mobiili- või internetipanga..
Kuigi otsenoteering on ettevõttele palju soodsam viis börsile tulemiseks kui tavaline IPO, ei usu, et sellest on saamas uus trend, ehkki viimasel ajal seda palju kasutatud on. Ettevõtted tulevad börsile tavaliselt siiski raha kaasamise eesmärgiga, mida otsenoteeringu puhul ei tehta. Sellist börsile tulemise viisi kasutavad ettevõtted, kes otsivad oma aktsiatele täiendavat likviidsust ning kellel on edukaks toimimiseks juba piisavalt kapitali.
Herbert Lõhmus on LHV maaklertegevuse praktkant
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
