Shutterstock
Kodumaist börsi ning Baltikumi börse laiemalt on kritiseeritud madala aktiivsuse ja likviidsuse, piiratud valikuvõimaluste ning isegi kehva tootluse tõttu. Lahenduseks võiks olla investeerimisfookuse laiendamine Skandinaavia regioonini, kust vaatab vastu 876 börsil noteeritud ettevõtet (Taanis 132, Soomes 140, Norras 206 ja Rootsis koguni 398), võrreldes kogu Baltikumi 56 börsiettevõttega. Lisaks laiemale valikule räägib Skandinaavia kasuks pika ajalooga arenenud finantsturud, mis on pakkunud ajalooliselt Tallinna börsiga võrreldes kõrgemat tootlust.
Valge joon tähistab OMX Tallinn (endine TALSE) indeksit ning roheline joon OMX Nordicut ehk Skandinaavia aktsiaindeksit. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on Skandinaavia turud Tallinna börsi tõusuturgudel edastanud ning kriisidest kiiremini taastunud (2008 kinnisvarakriis, 2011 süvenenud Euroopa võlakirjakriis, 2020 pandeemia).
Vaatame lähemalt põhjuseid, mis muudavad Põhjamade turud edukaks ning miks leiab sealt pikaajalise potentsiaaliga investeeringuid.
Leiutajate rahvus ja maailmakuulsad tooted
Skandinaaviast on tulnud arvukalt maailma muutvaid leiutisi, alustades rohkem kui poolteist sajandit tagasi patendeeritud fosforiga tuletikkudest ning üsna pea pärast seda tunneliehitustel kasutatavast dünamiidist. Aja möödudes arenesid välja mitmed tööstusseadmed: piimast koore lahutamise masin ja kartongist Tetra-Pak, esimesena Volvos kasutusele võetud kolmepunkti turvavöö ning spreipurgid aerosoolide ladustamiseks. Elektroonikasektori leiutistest uhkeldavad rootslased laialtkasutatud raudvaraga nagu arvutihiir ja ultrahelimasin.
Rikkalik leiutamise ajalugu kajastub ka finantsturgudel. Nagu öeldakse, siis aeg on investori parim sõber ja Põhjamaadest on ajapikku välja arenenud palju maailmakuulsaid tooteid ja edukaid ettevõtteid. Headeks näideteks on Kone liftid, Novo Nordiski insuliin, Tomra taaramasinad ja Vestase tuulegeneraatorid, mis on kõik oma valdkonnas globaalsed turuliidrid.
Juhtimiskvaliteet
Pikaajaline kogemus eelnevalt mainitud leiutiste arendusprotsessis ja nende finanteseerimises, uute toodete turule toomises ning nende edukaks äriks arendamises paistab Skandinaavia regioonis tänaseni selgelt välja. Põhjamaade avalikes ettevõtetes on reeglina väga läbipaistev ning kvaliteetne juhtimine. Seda iseloomustavad pikaajaline vaade ja sellega kaasnev järjepidev investeeringute tegemine, läbipaistev kommunikatsioon, efektiivne kapitali allokeerimine ning investorite rahaga vastutustundlik ümberkäimine.
Kuigi juhtimisele hinnangu andmine on väga subjektiivne siis oskus kvaliteeti märgata ja hinnata aitab investeeringust pikaajaliselt head tootlust teenida ning majandussurutistest väiksemate kahjudega väljuda. Kvaliteetselt juhitud ettevõtted kipuvad tõusutsüklitel turgu edastama ning langustrendides konkurentidest vähem kukkuma.
Tugev rahavoo tootlikus
Turuliider saab küsida oma toodangu eest kõrgemat hinda, mis väljendub tihti sektori parimates marginaalides ning tugevas rahavoo tootlikuses. Teenitud raha saab suunata investeeringuteks, millega omakorda niigi tugevat turupositsiooni kindlustada, laieneda uutele turgudele (seetõttu on Skandinaavias mitmeid globaalse haardega ettevõtteid) või rõõmustada investoreid dividendimaksetega. Hea kapitaliseeritus avab uusi võimalusi.
Põhjamaade kvaliteet
Kokkuvõttes leidub ohtralt põhjuseid, miks otsida investeeringuid lisaks Baltikumi börsile ka Skandinaaviast. Kvaliteetse juhtimisega ettevõtted, mis on tihti oma tööstusharus turuliidrid ja teenivad sektori parimaid marginaale, pakuvad suurepärast tootlust. Meile üsnagi tuttav (äri)kultuur ning geograafiline lähedus lubavad Põhjamaade börse kohelda peaaegu kui koduturgu.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet