Autor: Immo Wegmann
Euroopa Keskpank jõudis juunis lõpuni rahapoliitika strateegia ülevaatusega. Tulemused vormistati ja neid esitleti juuli alguses toimunud pressikonverentsil. Peamiseks strateegiliseks muudatuseks sai hinnastabiilsusega otseselt seotud inflatsioonieesmärgi ümbersõnastamine. Möödunud nädalal toimunud keskpanga nõukogu istung tugines juba uuele strateegilale ning seetõttu oli ka traditsiooniline eelkommunikatsioon (forward guidance) sel korral veidi muutunud. Alates 22. juulist ei sihi keskpank enam 2% lähedast, kuid sellele pisut allajäävat hinnakasvu vaid eesmärk kergitati täpselt 2% peale. Teemat jälgivate inimeste jaoks ei olnud tegemist kindlasti üllatusega, sest täpselt sellist tulemust oodati juba poolteist aastat tagasi ülevaatuse protsessi käivitudes.
Senine hinnastabiilsuse eesmärk oli tänases rahapoliitilises keskkonnas iganenud, sest tulenes ajast, mil keskpanga peamiseks mureks oli võidelda liiga kiire hinnakasvuga. Finantskriisi järgselt inflatsioon pidurdus ja on sestpeale olnud mitmel aastal kokkuvõttes suisa 0% lähedane. Arvestades meid ümbritsevat ülimadalate intresside keskkonda, on keskpanga käsutuses olev tööriistakast inflatsiooni juhtimiseks tänaseks juba üsna hõredaks jäänud. Lisaks varitseb oht, et ükskõik milline samm traditsioonilise rahapoliitika ehk positiivse intressikeskkonna taastamise suunas paistab ettevõtetele ja turuosalistele rahapoliitika karmistamisena ning jahutab seega kiiresti igasuguse tekkinud hoo majanduses.
Uus strateegia annab keskpangale võimaluse tohutu rahapakkumise juures pikemalt hinge tõmmata ning lükata intresside tõstmist veidi edasi kuni inflatsioon on tõsisemalt kanda kinnitanud. Inflatsioonieesmärgi tõstmise kõrval ei ole seejuures vähemtähtis fakt, et vajadusel ollakse valmis mõnda aega taluma ka eesmärgist kiiremat hinnakasvu. See lisab keskpanga tegevusele dünaamilisust. Inflatsioonimõõdikuna käsitletakse ka edaspidi harmoniseeritud tarbijahinnaindeksit, kuid selle koosseisu püütakse järk-järgult lisada ka omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi komponent, mis tähendab, et indeks hakkab edaspidi rohkem arvesse võtma ka kinnisvaraturul toimuvat. See ei tähenda, et edaspidi võrdsustub tarbijahindade kasv euroalal kinnisvarahindade kasvuga, kuid kindlasti annab see väikese tõuke kiiremaks inflatsiooniks.
Rahapoliitika edasiste sammude osas viitas keskpank, et intresse ei hakata tõstma enne kui eesmärgilähedane inflatsioon on saavutatud. Seni loeti intresside tõstmiseks piisavaks kui 2% lähedast inflatsiooni nähakse vähemalt prognoosihorisondil ehk ligikaudu 3 aasta pärast. Uue strateegia kohaselt peavad märgid olema selgemad ning soovitav inflatsioon lähemal ehk saavutatav vähemalt aasta-kahe pärast. Sellele eelnevalt saab keskpank astuda samme rahapakkumise vähendamiseks näiteks vähendades varaoste või leevendades reaalselt pankadele kohanduvat negatiivset hoiustamismäära. Kuid ka neid võimalusi arvesse võttes jääb rahapoliitika ikkagi veel aastateks ülileebeks.
Kristo Aab
LHV makroanalüütik
Tweet
