Shutterstock
Juunis suutsid tööstusettevõtted oma toodangut aastavõrdluses suurendada 11%. Seejuures kasvas tootmismaht nii töötlevas tööstuses, mäetööstuses kui energiasektoris. Puittoodete ja metallitööstuse toodangumahud kasvasid veidi alla 15%, ehitusmaterjalide tööstuses ligikaudu kaks korda enam. Veelgi kiiremat kasvu hoidis tagasi elektroonikatööstus, kus jäädi mullustele tootmismahtudele selgelt alla. Võrreldes maiga kasvas tööstustoodang 1%, mis kinnitab et sektori kiired kasvunumbrid ei peegelda pelgalt nõrka võrdlusbaasi möödunud aastast vaid tööstusel läheb tõepoolest iga kuuga üha paremini.
Tugev tööstus on alati olnud Eesti peamiseks ekspordiallikaks ja nii on ka praegu. Väliskaubandusstatistika andmetel suurenes juunis kaupade väljavedu Eestist 26%. Ekspordikasv oli väga laiapõhjaline, vaid mõne üksiku kitsalt piiritletud kaubarühma näitajad jäid mullusele alla. Suurima panuse andsid traditsiooniliselt mineraalsete toodete ning masinate ja seadmete väljavedu, mis katsid kahe peale ligikaudu poole kogu ekspordikasvust. Eesti majanduse seisukohast suurema lisandväärtusega harudest panustasid teistest rohkem puidu- ja mööblitööstus, metallitööstus ning ka põllumajandussektor. Kuna põhjamaade taastuvenergia tootjad on viimastel kuudel pidanud silmitsi seisma tuulevaikse ilma ja madala veetasemega, siis on ka Eesti energiasektor saanud kauaoodatud tõuke tootmise suurendamiseks ning tänu kallimale turuhinnale on see ka välisturgudel taas atraktiivsemaks muutunud. Kerkinud hinnad olid ka kokkuvõttes üheks peamiseks teguriks nõnda kiire ekspordikasvu saavutamisel – hinnakasvuga korrigeeritult kasvas kaupade väljavedu poole aeglasemalt ehk ligikaudu 12%.
Tööstusettevõtete kindlustunne on viimastel kuudel püsinud stabiilselt kõrge. Tellimuste hulga üle pole põhjust nuriseda isegi kui viimased hinnangud näitavad, et eksporditellimusete maht on mõnevõrra kahanenud. Aina enam pitsitab ettevõtjaid kvalifitseeritud tööjõu ja seadmete nappus. Olemasoleva seadmepargi rakendatus on ettevõtjate hinnangul 79%, millest efektiivsemalt pole siiani suudetud seadmeid kasutada. Arvestades, et pankadepoolsed rahastamistingimused on endiselt väga soodsad ning ka ettevõtete endi hoiused püsivad rekordtaseme lähedal, siis pole ettevõtjatel põhjust investeeringute tegemist enam edasi lükata. Koroonatunneli lõpus on valgus põlema süttinud ja välja töötatud nii üle-euroopalised kui kodumaised toetusprogrammid ei lase lähiperspektiivis nõudlusel kuskile kukkuda.
Kristo Aab
LHV makroanalüütik
Tweet