Naftaettevõtted roheenergia ajastul - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Naftaettevõtted roheenergia ajastul

Raido Tõnisson

18.08.2021 08:40

iStockphoto

Ajal, mil keskkonna jätkusuutlikkuse huvides saab üha olulisemaks rohe- ja taastuvenergia kasutamine, võib tunduda, et fossiilkütused on varsti ajalugu. Kuigi nõudlus nafta järele tulevikus oluliselt väheneb elektrifitseerimise ja riikide kliimakokkulepete tõttu, kompenseerib langust osaliselt teiste naftatoodete suurem kasutamine, mille järele nõudluse kasv ehk aeglustub, kuid ei vähene. Sellest hoolimata teevad naftaettevõtted muutuva keskkonnaga kohanemiseks ja oma atraktiivsuse säilitamiseks suuri investeeringuid ka taastuvenergia tehnoloogiatesse.

Laias laastus võib naftaettevõtted jagada kolmeks: 1) nafta ja maagaasi uurimis- ja tootmisettevõtted, 2) nafta ja sellega seotud vedelike, nagu veeldatud maagaas, etaan ja propaan, transport, töötlemine ja ladustamine, 3) naftatoodete rafineerimine ja turustamine.

Kuigi maailma suurimat ja tuntuimat naftaettevõtet ExxonMobilit (XOM) iseloomustab kõige paremini esimene kategooria, kasvatab ettevõte jõudsalt ka teiste segmentide osatähtsust, sealhulgas nafta transport ja selle toodete turustamine jaemüügitasandil. Seetõttu on ExxonMobil kõikidesse segmentidesse hästi integreeritud, võimaldades tal eri tootmisahela etappides maksimaalset kasu saada, olenemata nafta hinnast turul.

2020. aasta finantstulemuste põhjal said löögi siiski ettevõtte kõik segmendid, ehkki naftatoodete turustamisega tegeleva segmendi kasum langes 3,4 miljardi dollari võrra −1,1 miljardi dollarini, võrreldes 16,5 miljardilise langusega −20 miljardini nafta tootmises. Seevastu 2021. aasta II kvartalis näitas paremat tulemust nafta tootmisega tegelev segment, mille tulud kasvasid tänu naftahinna kiirele taastumisele ja kulude vähendamisele naftatoodete turustamise ärist jõudsamalt.

Teatavasti said tootmisettevõtted eelmise aasta alguses toimunud nafta hinna järsust langusest suurima kahju, sest tootmiskulud on suures osas fikseeritud ja jäid samale tasemele kriisieelse tasemega. Samuti on suurte tootmis- ja uurimisettevõtete tegevus kallite puurimisoperatsioonide tõttu suures osas rahastatud laenuga, mille osakaal omakapitalist on ExxonMobili puhul vaid 40%. Sealjuures suudab ettevõte viimases kvartalis teenitud ärikasumiga oma laenuintressid katta ligi 19-kordselt, näidates et ruumi uuteks investeeringuteks alternatiivenergiasse oleks veel küllalt. Ajalooliselt on vastav kordaja siiski intressikulude suurenemise tõttu langustrendis, mida veelgi süvendab eelmisel aastal teenitud kahjum.

ExxonMobil toetab koos paljude teiste naftaettevõtetega ühiskonna üleminekut puhtamale energiale, luues oma Low Carbon Solutions ärisegmendi kaudu uusi partnerlusi. Näiteks osaleb ta mitmes projektis, mille eesmärk on vähendada süsinikdioksiidi ja kasvuhoonegaaside heitkogust, kogudes seda maa-alustesse hoidlatesse. ExxonMobil prognoosib, et 2040. aastaks kasvab süsinikdioksiidi kogumine 2 triljoni dollari suuruseks turuks. Samuti toetab ettevõte süsinikdioksiidi maksu, mille kehtestamine aitaks kaasa heitkoguste vähenemisele.

Alloleval graafikul on kujutatud suuremate naftaettevõtete investeeringud alternatiivenergiasse, mis näitab, et ExxonMobili puhul jäävad investeeringud pigem tagasihoidlikuks ning on väiksemad Euroopa naftaettevõtetest TotalEnergies SE (TTE), Royal Dutch Shell (RDSA), Eni (E) ja Equinor (EQNR).


Allikas: IHS Markit

Kuna EL on nullemissiooni saavutamiseks kehtestanud ettevõtetele USAst rangemad tingimused, on siinsed naftaettevõtted üleminekul taastuvenergiale ka mõnevõrra suurema surve all ja kohustatud tegema suuremaid investeeringuid. Sellegipoolest on ärimudelilt ExxonMobiliga sarnased Royal Dutch Shell ja TotalEnergies suutnud paika panna tegevuskava, mis on vastavuses ELi kliimaneutraalsuse eesmärkidega.

Aasta alguses esitas Shell investoritele oma nullilähedase netoheitkoguste kava, mille kohaselt vähendab ettevõte naftatootmist aastas 1-2%, pannes ühtlasi rohkem rõhku iga toodetud energiaühiku süsinikdioksiidi netomõju vähendamisele. Kui varem oli ettevõtte plaan vähendada süsinikdioksiidi mõju 2035. aastaks 30% võrra ja 2050. aastaks 65% võrra, siis praeguseks on see viidud vastavusse ELi eesmärkidega, vähenedes vastavalt 45% ja 100%.

Samal ajal suurendab Shell investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse, sealhulgas biokütusesse ja vesinikku, samuti ehitab välja oma elektriautode laadimisteenuste võrgustikku ning suurendab sarnaselt ExxonMobiliga süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist. Veelgi suurem investeering on aga 2030. aastaks kasutada sedavõrd suurel hulgal taastuvat energiat, mis kompenseeriks 120 miljoni tonni ulatuses heitkoguseid.

Shelli kasvuplaan näeb ette kasumi suurendamist 2025. aastaks 6 miljardi dollarini (korrigeeritud kasum 2020: 4,5 miljardit dollarit), mis saavutatakse tänu määrdeainete segmendile. Kuigi Shell on selles osas juba praegu turuliider, loodab ettevõte kasvatada määrdeainete jaemüügipunktide arvu praeguselt 46 tuhandelt 55 tuhandeni. Ülemaailmset elektriautode laadimise võrgustikku suurendatakse 2025. aastaks praeguselt enam kui 60 tuhandelt puntkilt 500 tuhandele punktile.

Läbi ühisettevõtte Raizeni, mis toodab Brasiilias suhkruroost vähese süsinikdioksiidiga kütuseid, loodab Shell laiendada ka oma biokütuste tootmise ja turustamise äritegevust. 2019. müüs ettevõte üle 10 miljardi liitri biokütuseid, samas kui uute ettevõtete omandamised suurendavad Raizeni bioetanooli tootmisvõimsust 50% võrra ligi 3,8 miljardi liitrini aastas, mis moodustab umbes 3% maailma toodangust.

Siiski ei ole Shelli taastuvenergia eesmärgid nii ambitsioonikad kui BP-l (BP) ja TotalEnergiesil, kellest viimane viis mais läbi isegi nime- ja logomuutuse (varem Total SE), et jätkata oma tegevuse ümberkujundamist laiaulatuslikumaks energiaettevõtteks kui ainult naftaettevõte. TotalEnergies püüab vähendada oma naftatoodete tulude osakaalu ja vähendada heitkoguseid, kompenseerides need tulud taastuvenergia ettevõtete omandamisega. Siiani suurim tehing on olnud Adani Green Energy omandamine, tänu millele on TotalEnergies saanud osaluse enam kui 160 taastuvenergia infrastruktuuriprojektis peamiselt Indias.

Ettevõtte taastuvenergia koguvõimsus ulatub praegu 7 GWni, kuid ehitamisel on veel 4,4 GW ja arendamisel 9 GW, mis peaks käivituma 2025. aastaks. TotalEnergiesi taastuvenergia pärineb maismaa- ja avamere tuule- ja päikeseenergiast.

Ühendkuningriikide naftaettevõtte BP plaan on suurendada oma taastuvenergia toodangut koguni 20 korda, vähendades samal ajal 2030. aastaks naftatoodangut 40% võrra, mis on palju suurem muutus kui Shelli 1-2% aastas. Ettevõtte kogukahjum ulatus eelmisel aastal 20,3 miljardi dollarini ning juhatuse sõnul ei tasu taastuvenergia tegevusest kasumit oodata enne 2025. aastat, viidates rohkem selle pikaajalisemale kasutegurile. Tulud keskkonnasõbralikest projektidest hakkavad tõenäoliselt tulusid senisest tegevusest asendama aga tõenäoliselt 2030. aastate alguses.


*12 kuud ettevaatav

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon