Autor: Executium
Oleme harjunud lahterdama investeerimist kaheks: aktiivne ja passiivne. Esimest seostatakse traditsiooniliste fondidega, kus koos analüütikute meeskonnaga langetab otsuseid investeeringute juht, kes taotleb võrreldava riski juures turu keskmisest kõrgemat tootlust. Passiivseid investeeringuid esindavad aga enamasti börsil kaubeldavad fondid (ETF), kus varad on vastavalt järgitava indeksi osakaaludele investeeritud, ega vaja seetõttu juhi poolt olulist sekkumist.
Madalate tasude tõttu on börsil kaubeldavad fondid muutunud järjest populaarsemaks. Kui 2003. aastal oli maailmas ETFide varade maht Statista andmetel 204 miljonit dollarit, siis eelmise aasta lõpuks küündis see ligi 8 triljoni dollarini. ETFid on aidanud oluliselt mitmekesistada investorite võimalusi, ent raha voolamisele passiivsetesse strateegiatesse on ette heidetud võimalikke negatiivseid tagajärgi: võidavad suuremad ettevõtted, turuefektiivsus väheneb, ettevõtete fundamentaalnäitajatele ei pöörata tähelepanu, korrektsioonid võivad olla järsemad.
Cornell University, University of Technology Sydney ning Stockholm School of Economics in Riga akadeemikud David Easley, David Michayluk, Maureen O’Hara ja Talis J. Putnins leidsid juulis avaldatud uurimistöös, et raha on passiivsetes börsil kaubeldavates fondides tegelikult aktiivsem kui arvatakse.
Töö autorid mõõtsid ETFide aktiivsust läbi vormi ja funktsiooni. Vormi puhul peeti silmas ETFi ennast, st et osad börsil kaubeldavad fondid on loodud aktiivsena eesmärgiga varasid ostes saavutada võrdväärse riski juures turust kõrgemat tootlust (alpha). Aktiivsuse teine aspekt tuleneb funktsioonist, st et ETF peegeldab turu mõnda spetsiifilist segmenti ja investorid kasutavad seda oma portfelli aktiivsel juhtimisel (näiteks saavutamaks avatust kindlatele sektoritele või varaklassidele, samuti riskide maandamiseks instrumenti lühikeseks müües).
Autorid vaatlesid perioodil 2000–2017 Ühendriikide ETF-e, mis hoidsid USA aktsiaid. ETFide aktiivsuse mõõtmiseks lähtuti eeldusest, et täiesti passiivse investeerimise puhul tuleks osta börsil kaubeldavat fondi, mis hõlmaks kõiki Ühendriikide börsil noteeritud ettevõtete aktsiaid ja kus osakaalud vastaksid nende firmade turukapitalisatsioonidele. Selleks mõõdupuuks sobiks väga hästi Vanguardi Total Stock Market Index Fund (VTI), järgides rohkem kui 3000 USA aktsia liikumist.
Mida rohkem vaatluse all olev ETF kõige passiivsemast investeerimise võimalusest erineb, seda aktiivsemaks seda hinnati. Nagu öeldud, võib eristuda kahel viisil: funktsiooni puhul võib ETF lähtuda alusindeksist, mis erineb laiapõhjalisest turust (keskendudes näiteks vaid tehnoloogiasektori ettevõtetele) ja vormi puhul on fondijuht otsustanud valida investeeringute osakaalud, mis erinevad alusindeksi omadest. Välja töötatud ETFi aktiivsuse indeksi väärtus sai varieeruda 0% kuni 100%, kajastades protsenti, kui suures osas erinesid antud fondi investeeringud nii passiivseima ETFi omast kui ka enda võrdlusindeksi osakaaludest.
Valimisse jäi 452 ETFi turukapitalisatsiooniga kokku ligi 1,5 triljonit dollarit (2017. a lõpus) ja selgus, et suurem osa neist olid üsna aktiivsed. Teisisõnu enamik ei matkinud üldist aktsiaturgu, üritades pakkuda kõrgemat tootlust kas kitsama fookuse või ETFi aktiivse juhtimisega. Alloleval joonisel on fondid jaotatud aktiivsuse järgi nelja kategooriasse aktiivsusindeksi väärtuse põhjal. Väga passiivseks hindasid autorid ETF-e, mille aktiivsusindeks oli alla 25%; mõõdukalt passiivsete näitaja jäi 25-50% vahemikku; mõõdukalt aktiivsed olid fondid aktiivsusindeksiga 50-75% ja väga aktiivsed üle 75% näitajaga. Lõviosa ehk 84% ETFidest on väga aktiivsed, aga kuna need kipuvad olema väiksemad võrreldes passiivsete turuüleste fondidega, on aktiivsete ETFid osakaal mahtude poolest väiksem, ent siiski arvestatav (väga aktiivsed ja mõõdukalt aktiivsed kokku 58%).
Allikas: Easly, D., Michayluk, D., O’Hara, M., Putins, T. The Active World of Passive Investing, 2021
Alloleval joonisel on näha, kuidas jaotusid need 452 ETFi passiivseks ja aktiivseks vastavalt funktsioonile (koonduvad kitsamale turusegmendile) ja vormile (aktiivne juhtimine ETFi sees). Aktiivsete ja passiivsete ETFide eristamisel on lähtutud aktiivsuseindeksi väärtusest 50%.
Allikas: Easly, D., Michayluk, D., O’Hara, M., Putins, T. The Active World of Passive Investing, 2021
Eeltoodu põhjal argumenteerivad uurimistöö autorid, et ETFide plahvatuslik kasv ei tähenda, et investorid on muutumas järjest passiivsemaks. Tegelikult on väga suur osa börsil kaubeldavatest fondidest kas vormilt või funktsioonilt aktiivsed ning see osakaal pigem suureneb, sest rohkem luuakse juurde spetsiifilisema suunitlusega ETF-e. Näiteks toovad autorid välja, et möödunud viie aasta jooksul turule toodud ETFide keskmine aktiivsusindeks oli 97%.
Viimase kahekümne aastaga on investorid küll muutnud vahendeid, millega investeeritakse (traditsiooniliste fondide asemel börsil kaubeldavad fondid), ent see pole suures plaanis muutnud üldist huvi võtta riski ja leida viise, kuidas erinevate strateegiate või turusegmentidega saavutada kõrgemat tootlust.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
