Autor: Christopher Gower
Eesti majandus kasvas tänavu teises kvartalis koguni 13%. Sellest kiiremat kasvu on Eestis nähtud vaid 1997. aastal, lähedale jõuti ka eelmise buumi ajal kui majandus kasvas hooti üle 10%-te hüpetega. Kui toona oli tegemist majanduse totaalse ülekuumenemisega – palgad kasvasid 15-20% aastas ja majapidamiste säästumäär oli negatiivne ehk tarbiti rohkem kui sissetulek seda võimaldas – siis tänavu peegeldab ülikiire kasv peamiselt mullust madalat võrdlusbaasi. 2019. aasta sama perioodiga võrreldes oli kasv 5% mis tähendab et sisuliselt on majandus jõudnud tagasi kriisieelsele kasvutrajektoorile.
Veidi alla kahe kolmandiku kogu majanduskasvust tuli kokku kolmest tegevusalast – veondus ja laondus, töötlev tööstus ning info ja side. Neist esimesed kaks olid aasta tagasi ka enim kannatada saanud tegevusalade hulgas ehk nende jõuline tagasipõrge on suures osas põhjendatav madala võrdlusbaasiga. ITK tegevusala on viimase paari aasta jooksul kujunenud aga Eesti majanduse tõeliseks veduriks. Tegevusala osatähtsus sisemajanduse kogutoodangu struktuuris on tõusnud 5,5% juurest 2018. aasta lõpus 8,6%ni tänavu teises kvartalis. Potentsiaali kasvuks jätkub ka edaspidi, sest vakantside arv sektoris püsib jätkuvalt kõrge ning ühe IT-töötaja poolt loodud lisandväärtus ületab Eesti keskmise ligikaudu kahekordselt.
Töötlevas tööstuses kasvas loodud lisandväärtus aastatagusega võrreldes viiendiku võrra, kuid kriisieelset taset ei ole veel täielikult saavutatud. Väljavaated lähitulevikuks on aga positiivsed, sest nõudlus kasvab nii riigis sees kui ka väljaspool ning ettevõtjate kindlustunne on seetõttu enneolematult kõrgel tasemel. Viimastel kuudel on hoogsalt imporditud vahetarbekaupu ehk nö tootmisprotsessi sisendmaterjali, mis kinnitab, et valmistutakse aasta lõpus eesootavaks tarbimisbuumiks.
Kogu kriisi vältel enim raskustesse sattunud majutuse ja toitlustuse tegevusalal oli teises kvartalis näha esimesi taastumise märke. Turistide hulk suurenes aastavõrdluses üle 70%. Tõsi, seda peamiselt siseturistide arvelt, kuid ka välismaalt külastati Eestit rohkem kui mullu. Loodud lisandväärtus kasvas sektoris ligemale 45%, kuid kriisieelse taseme saavutamiseni on veel pikk tee minna. Nukram tundub olukord olevat meelelahutussektoris, mis pole kriisist senini taastunud ja liigub endiselt kokkutõmbumise kursil.
Teisel poolaastal saab majanduse üheks domineerivaks jõuks kindlasti sisenõudluse kasv, mis saab septembris tugeva tõuke pensionisüsteemist väljavõetud rahade laekumise näol. Küsitluste põhjal suunatakse vähemalt pool väljavõetud ligikaudu miljardist eurost otse tarbimisse, teise ringi efektide kaudu võib see summa pigem suureneda. SKP kontekstis tähendab see ligikaudu 3-5% suurust lisasüsti eratarbimisse ehk kuni 2% suuremat panust sisemajanduse kogutoodangusse. Arvestades, et ettevõtete tootmisvõimsuse rakendatus on täna juba ajaloolise maksimumi lähedal ning kvalifitseeritud tööjõudu endiselt napib, võib juhtuda, et tööstussektor jääb ettevaates suurenenud nõudluse rahuldamisega hätta ning majanduskasvu hakkavad piirama pakkumispoolsed tegurid.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
