Viimastel kuudel kiirenenud hinnakasv paneb kindlasti paljusid küsima kas ennenägematu keskpankade rahatrükk on nüüd lõpuks hakanud vilja kandma ja oleme tunnistajaks uue inflatsiooniajastu algusele? Nõnda kiiret inflatsioooni sai viimati näha 10 aastat tagasi, tänavu augustis kasvasid hinnad aga juba teist kuud järjest aastavõrdluses 5%. Tänase teadmise põhjal ei tasu viimaste kuude kiiret hinnakasvu siiski keskpankurite kaela ajada.
Hinnaindeksi kallinemise taga püsivad aasta algusest saadik peamiselt energiakaubad ehk elekter ja kütus. Nende hindade liikumine selgitab ära kaks kolmandikku ka augustikuisest hinnatõusust. Elekter kallines NordPool börsil aasta tagusega võrreldes rohkem kui kaks korda (+113%) ja MW/t maksis rekordilised 87 eurot. Kodudesse jõudnud elektri hind kerkis kokku ligikaudu 40%. Mootorikütuste hinnakasv jäi sellele küll alla, kuid kuna tehnilistel põhjustel alahindab tarbijahinnaindeks tänavu tõenäoliselt transpordikulutuste osakaalu tarbijakorvis, siis avaldab kütusehinna kallinemine tarbijatele tegelikult suuremat mõju kui statistikast nähtub.
Toornafta hind on maailmaturul tänaseks oma optimaalse taseme juba saavutanud, kuid elektri puhul ei ole välistatud ka edasine kallinemine. Mida rohkem hakkab elektritootmine sõltuma taastuvatest energiaallikatest (tuul, päike, vesi) ehk ilmast, seda ettearvamatumaks muutub ka tema hind. Soodsate ilmatingimuste korral võib roheenergia tootmine olla üsna odav, samas kui on vähe tuult ning veetase hüdroelektrijaamades madal tuleb nõudluse rahuldamiseks appi võtta ka CO2-rohked meetodid, mis muutuvad uue kliimapoliitika raames aina kallimaks. Nii nafta kui elektri kallinemise mõju peaks hakkama vähenema aasta lõpus, mil võrdlusbaasi hinnad on ka juba veidi kõrgemale kerkinud.
Toidukorvi hinnakasv kiirenes augustis 2,2%-ni. Seda veavad värske kartuli ja köögivilja ning puuvilja hinnad. Poe toidukorvist rohkemgi tunnetab tarbija ilmselt tõsiasja, et restoranis käik jätab rahakotti märgatavalt suurema augu kui mullu suvel. Väljas söömine on kallinenud koguni 8% võrra, kuid ometi on restoranide külastatavus üha suurenenud. Näiteks juulis oli toidu ja joogi serveerimise tegevusalal käive vaid 3% madalam kui 2019. aastal sama perioodil. Vabaks lastud pensionirahade toel kasutavad inimesed usutavasti ka järgnevatel kuudel usinalt võimalust väljas söömas ja meelt lahutamas käia, sest viimased paar aastat pole selleks ju väga palju võimalusi pakkunud.
Kaheksa kuu kokkuvõttes on hinnad Eestis tänavu kasvanud ligikaudu 2,6%, millega oleme Euroopas esirinnas. Hinnakasv on kiirem olnud Ungaris, Poolas, Islandil ja Norras. Kuna energiakaupade kallinemisel ei näi lähikuudel veel lõppu tulevat, siis püsib inflatsioon kiire ilmselt aasta lõpuni. Laiemat põhja annab hinnakasvule pensionirahade kasutuselevõtt, mis on juba suurendanud nõudlust näiteks nii elektroonika, kasutatud autode kui reisiteenuste järgi. Samuti kõrget lendu tegev kinnisvara hinnakasv tarbijahinnaindeksit otseselt ei mõjuta.
Tuleval aastal hinnaindeksi kasv mõnevõrra pidurdub, sest energiakaupade panus inflatsiooni väheneb, kuid jääb endiselt kiireks. Pensionireformist vabanenud raha ning pandeemia ajal suurenenud säästud paisutavad eratarbimist ja suurendavad nõudlust nii tööstuskaupade kui erinevate teenuste (meelelahutus, reisimine) järgi. Hinnakasvu suurimaks mõjutajaks võivad aga hoopiski osutuda tänasekski esile kerkinud tõrked globaalsete tarneahelate töös, mistõttu ei suuda pakkumine majanduses kiirelt kasvava nõudlusega sammu pidada.
Tweet
