Ajal, mil aina enam on maailma erinevatelt ettevõtetelt kuulda lubadusi, et muututakse kliimaneutraalseks aastateks 2030, 2035 või 2050, on LHV sõnastanud juba mõned aastad tagasi oma eesmärgi, et aastaks 2022 mõõdame ja vähendame oma ettevõtte CO2 jalajälge ning muudame oma kontoritegevuse aastaks 2022 kliimaneutraalseks.
Kliimaneutraalsuse saavutamine ei ole aga miski, mis juhtuks iseenesest. Olenevalt sektoritest ja tegevusaladest võivad vajaminevad investeeringud ulatuda hoomamatutesse summadesse. Erinevate hinnangute järgi on vastavalt sektoritele võimalik oma CO2 jalajälge tegevuste ümberkorraldamise ja parendamisega vähendada 40-80% ja seetõttu jääb vajadus veel päris suure osa enda tekitatud jalajälje korvamiseks neutraalseks muutmisel. Korvamist tuleks kasutada ainult selliste heitkoguste kompenseerimiseks, mida ei saa vältida ega vähendada.
Jätkusuutlikkusega tegelevate ettevõtete ja inimeste suus on muutunud pea igapäevaseks väljend „offsetime oma süsiniku jalajälge“. Kuid mis see offsettimine siis üleüldiselt on ja kuidas seda mõista? Offsettimist võiks eesti keelde ümber sõnastatuna mõista kui oma tegevuse korvamist, tasaarveldamist või kompenseerimist läbi looduskeskkonda panustamise. Korvamise juures on aga olulised ka rahvusvaheliselt kokku lepitud mängureeglid ehk kvaliteedikriteeriumid, et mitte langeda läbi õhukese rohepesu jää.
Offsettimine ehk korvamine peab olema täiendav (additional), mis tähendab, et kasvuhoonegaaside vähendamine on täiendav juhul, kui see toimub olukorras, kus selle tegevuse elluviimiseks on olemas täiendav finantsiline tugi. Kui vastavasisuline tegevus toimuks sõltumata ettevõtte huvist oma süsiniku jalajälge kompenseerida ning korvamis-projekti finantseerida, ei saa seda kasvuhoonegaaside vähendamist lugeda täiendavaks. Teise kvaliteedikriteeriumina on oluline, et emissioonid ei oleks üle hinnatud, mis tähendab, et kasvuhoonegaaside emissioonide arvestus peab olema selge ja läbipaistev.
Korvamise juures on oluline ka, et tegevus oleks püsiv (permanent), mis tähendab, et tegevus, mida tehakse, ei tohiks olla tagasipööratav. Neljanda kriteeriumina peab jälgima, et ei toimuks topelt arvestust, mis tähendab, et väljastatav süsiniku korvamise krediit peab kuuluma vaid ühele osapoolele ning ei tohi kajastuda mitme osapoole raporteerimisel. Lisaks sellele on oluline, et korvamis-tegevusega ei kaasne oluline keskkondlik või sotsiaalne kahju.
Eelmainitud viiele rahvusvahelisele kvaliteedikriteeriumile lisaks on suhteliselt avalikult räägitud veel ka kuuendast, mida võiks mõista nii, et ettevõte, kes soovib oma tegevust korvata, võiks seda teha võimalikult lähedal tegevuse tekkekohale. Seda kuuendat kriteeriumit võiks siis mõista kui seda, et tasaarveldamine võiks olla kohalik.
Euroopas on kohaliku tasandi standardeid arendatud juba üle 10 aasta, kus sageli on olnud üheks osapooleks avalik sektor, aidates tagada ka korvamis võimaluste usaldusväärse raamistiku. Eestis antud raamistik veel puudub ning puudub ka riiklik registreerimissüsteem, kontroll ning auditeeritav järelevalve süsinikukrediidiga kauplemise jaoks. Siiani ei ole olnud ka väljakujunenud (sh läbipaistva) ning toimiva mudeliga korvamis-võimaluste pakkujaid. Samas on kategooriad, kus Euroopas metodoloogiaid välja töötatakse, mitmeid – metsandus, turbaalad, puittooted, biosüsi, vesiviljelus ja põllumajandus. See, et siiani on puudunud raamistik ja võimalused, ei tähenda aga, et muutused ei toimuks.
Kõikidele eelmainitud kriteeriumitele vastab innovaatiline eAgronomi lahendus, kus läbi põllumehele etteantud tööriistade suunatakse ümber põllumehe iga-aastane tegevus ja seeläbi seotakse põllupinda enam süsinikku, parandades pikas perspektiivis ka mulla tervist ja kvaliteeti.
LHV kontoritegevuse süsiniku jalajälg oli 2019. aastal 1210 t CO2-ekv ning 2020. aastal oli meie süsiniku jalajälg 865 t CO2-ekv. Metoodikate muutmise ja täpsemaks minemise juures näeme siiski, et suure tõenäosusega meie kompenseeritav jalajälg on enne vähenema hakkamist suurenemas, sest oleme arvestustesse lähitulevikus kaasamas kogu LHV Groupi ja lisame arvutustesse sisse ka kodukontori metoodika.
Korvamine või siis offsettimine ei ole aga mingi võluvits, millega oma tekitatud süsiniku jalajälg neutraliseerida. Oluline on seada endale eesmärgid ja reaalsed tegevused jalajälje vähendamiseks ja korvata vaid vältimatuid emissioone. Anname endile selgelt aru, et aastal 2021 ei räägi me veel sellest, et LHV on üdini kliimaneutraalne, vaid me oleme neutraliseerimas kõigest oma kontoritegevuse tekitatud süsiniku jalajälge. Meie suurim mõju tuleneb aga siiski meie äritegevusest, kuid selle jaoks, et mõistaksime endi tõelisi mõjukohti, on oluline, et ka meie kliendid mõõdaksid enda CO2 jalajälge ning tegeleksid selle vähendamisega.
Kriitilise mõtteviisiga olles võib küll öelda, et kliimaneutraalsus ei ole võimalik, kuid me näeme vastupidiselt, et oluline on tegeleda probleemiga ja panustada lahendustesse ning praegusel hetkel on CO2 meile parim kui mitte ainukene mõõdetav indikaator, millele tugineda.
Autor Mihkel Tamm on LHV jätkusuutlikkuse spetsialist
Tweet
