September oli LHV pensionifondidele märgiline kuu, kuna me maksime II pensionisambast lahkujatele välja üle 320 miljoni euro. Meie suurimatele pensionifondidele tähendas see, et üle 20% varadest oli vaja välja maksta.
Niivõrd suures mahus väljamaksed fondidele probleeme ei valmistanud, mis näitab, et oleme suutnud kohaneda uue tegutsemiskeskkonnaga edukalt. Riigikogus kiideti pensionireform heaks juba 2020. aasta varakevadel ja väljamakseid hakkasid pensionifondid tegema peaaegu poolteist aastat hiljem. See andis protsessiks valmistumiseks ja edasise investeerimisstrateegia koostamiseks piisavalt aega.
Reformi eel oli meie investeerimisstrateegias rõhk kohalikel börsivälistel investeeringutel, kuna prognoosi järgi oli oodata pensionifondide mahu kasvu ja õigusnõuded soodustasid selliseid investeeringuid. Ka tulevikus plaanime paigutada märgatava osa fondide varadest börsivälistesse investeeringutesse, nagu kinnisvarasse, erakapitali ja võlakirjadesse otse ettevõtetele.
Börsivälised varad aitavad investeerimisportfelli riske hajutada ja nii saavutada püsivama tootluse, kui seda pakuvad igapäevastest kõikumistest mõjutatud aktsiafondid. Samuti arvame, et aktsiaturgude hinnad on praegu liiga kõrged – eelkõige börsivälistes ehk alternatiivsetes varaklassides leidub paremaid võimalusi.
Iga alternatiivse investeeringu puhul oleme teinud suure muutuse analüüsiprotsessis. Paneme nüüd väga suurt rõhku selle vara likviidsuse ja järelturu olemasolu hindamisele. Fondid peavad ka edaspidi olema valmis igal hetkel klientidele raha tagastama, mistõttu peame vajaduse korral suutma iga üksikvara kiiresti müüa.
Alternatiivsetest varaklassidest moodustab meie fondide portfellides kaalukaima osa kinnisvara. LHV suurima aktiivselt juhitud pensionifondi L portfellis on kinnisvara otseinvesteeringuid, kinnisvara- ja metsafonde 20% varadest. Fondi investeeringud on kaks üürimajade projekti Tallinnas, Valge Maja büroohoone, Microsofti büroohoone Tallinna Tehnikaülikooli linnakus, tootmishoone Lasnamäel ja laohooned Jüris.
Kinnisvarafondide kaudu on pensionifond L paigutanud pensionikogujate raha näiteks Metro Plaza büroohoonesse Tallinnas Viru ringil, SEB Panga peakontorisse Tallinnas Tornimäel, samuti Magistrali ja Mustika kaubanduskeskusse Tallinnas, Uku kaubanduskeskusse Viljandis, Hiltoni ja Radissoni hotelli Tallinnas ning Nehatu logistikaparki ja DSV logistikakeskusse Tallinnas Pärnu maanteel. Metsafondidele, kus LHV on investor, kuulub 8800 hektarit Eesti metsamaad.
Erakapitaliinvesteeringuid ehk otseinvesteeringuid börsivälistesse ettevõtetesse (sh fondide kaudu) on LHV Pensionifondis L umbes 18% portfellist. Fondil on osalus kolmes otseinvesteeringus: Leedu telekomiettevõttes Cgates, piletiportaalis Piletilevi ja Suurbritannia pangas Bank North. Eesti riski- ja erakapitalifondidesse tehtud investeeringutest saavad pensionikogujad kasu paljude tuntud idu- ja tehnoloogiaettevõtete käekäigust, nende seas on näiteks Bolt, Veriff, Realeyes, MeetFrank, eAgronom, Scoro, Xolo, Modularbank ja Salv.
Pikema ajalooga ettevõtetest on pensionifondi L varad paigutatud fondide kaudu transpordilahenduste ettevõttesse Ridango, spordivarustuse tootjasse Tahe Outdoors, aknatootjasse Fenestra, IT-kaupade müüjasse MarkIT, klaaslahenduste ettevõttesse Klaasimeister ja co-working-kontoriteenuste pakkujasse Workland.
Kolmas alternatiivsete investeeringute valdkond on Baltikumi ettevõtete kõrge intressiga võlakirjad. Neid on pensionifondi L varadest ligikaudu 9%. Varaklass jaguneb laias laastus kaheks: Baltikumi pankade allutatud võlakirjad ja eraettevõtete võlakirjad. Eraettevõtetest oleme aidanud rahastada Alexela bensiinijaamade äri laienemist, Sunly päikeseparkide rajamist, Auto24 portaali väljaostu ja Ekspress Grupi tegevuse laienemist.
Fondi investeerimisportfellist on börsil kaubeldavate fondide ja ettevõtete kaudu 10% paigutatud kulla või kullakaevandajatega seotud positsioonidesse. See aitab hajutada riske, mis tulenevad maailma keskpankade ulatuslikust rahapakkumisest, aga kaitseb ka pikaajaliselt inflatsiooni vastu.
Ülejäänud osa investeeringutest (u 43%) on jaotunud traditsiooniliste varaklasside – börsil kaubeldavad aktsiad ja võlakirjad – vahel. Aktsiapositsioone valides lähtume sektorist ja investeerimisteemast. Praegu on meie aktsiaportfellis tähelepanu keskmes toorme- ja energeetikasektor ning finantssektor. Oleme soetanud positsioone ka Skandinaaviast, kus ettevõtete juhtimiskvaliteet on väga tugev ja üldjuhul on need ettevõtted oma sektori liidrid ka maailmas. Kuna aktsiaturgude osakaal kogu portfellis on ainult 20–-40%, ei võistle me traditsiooniliste aktsiafondidega aasta arvestuses. Ka rekordiliste aktsiatootluste juures jääb pensionifondi L tootlus väiksemaks, kuid nõrga aktsiatootluse juures peaksime olema jällegi paremad.
Kokkuvõttes oleme investeeringuteportfelli koostades lähtunud teiste edukate aktiivselt juhitud maailma pensionifondide eeskujust ja hajutanud riske erinevate varaklasside vahel. Pikaajaliselt peaks selline strateegia meie hinnangul tagama püsivalt suure tootluse.
Kristo Oidermaa on LHV fondijuht
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
