Investeerimishuvi kasv ja suur hulk investoreid, kes otsivad uusi investeerimisobjekte annavad märku, et ettevõtete jaoks on parim aeg aktsiad börsile viia. Nii tegigi juba kaua börsile oodatud taastuvenergiaettevõte Enefit Green IPO osas kindla otsuse. Eesti Energia kontserni kuuluv Enefit Green loob jaeinvestorile võimaluse osa saada rohepöördest ning panustada rohelisele energiale, samas kui ettevõttele on börsile tulek vajalik kiire kasvu jätkamiseks. See on Eesti inimeste jaoks esmakordne võimalus investeerida ja saada osa rahvusliku energiafirma arengust. Vaatame lähemalt Enefit Greeni seniseid saavutusi ja kasvuperspektiive.
See kirjutis on koostatud avalike andmete põhjal, kuid olgu öeldud, et enne investeerimisotsuse tegemist tuleks oodata kinnitatud prospekti ja iga huviline peaks sellega põhjalikult tutvuma.
Enefit Green on 2005. aastal asutatud suurim tuuleenergiatootja Balti riikides ning üks juhtiv ja mitmekülgseim taastuvenergia ettevõtte kogu Läänemere piirkonnas. Ettevõte tegutseb peale Balti riikide veel ka Soomes ja Poolas ning kokku kuulub talle 22 tuuleparki, 38 päikeseelektriparki, neli koostootmisjaama, üks pelletitehas ja üks hüdroelektrijaam. Ettevõttes töötab ligi 160 töötajat. Enefit Greeni juhtimise eest vastutab neljaliikmeline juhatus, kus juhatuse esimees Aavo Kärmas on ühtlasi ka ettevõtte tegevjuht. Ettevõte kuulub Eesti Energia konsolideerimisgruppi, mille omanikuks on Eesti riik.
Tuulepargid
Ettevõtte 22 tuulepargis töötab kokku 165 tuulikut, mille koguvõimsus on 398MW ning mis suudavad aastaga toota ligi 1 teravatt-tundi elektrit. Selle kogusega saaks varustada aasta jooksul rohkem kui 330 tuhat keskmise tarbimisega kodu. Kui võrrelda seda põlevkivist toodetava elektriga, jääb antud toodangumahu juures aastas õhku paiskamata ligikaudu 940 tuhat CO2 heitmeid.
Enefit Greeni suurimaks tuulepargiks on Leedus asuv Šilute park, mis valmis 2016. aastal. Tuulepark koosneb 24 2,5 MW võimsusega elektrituulikust ning pargi koguvõimsus on 60 MW. Selle prognoositav aastane toodang on 230 gigavatt-tundi elektrit, millega saab katta rohkem kui 76 600 kodu aastase elektrivajaduse.
Suurimaks Eestis asuvaks pargiks on Läänemaal asuv Aulepa tuulepark, koguvõimsusega 48 MW. Selle 16 tuuliku aastatoodang on kokku umbes 80 gigavatt-tundi elektrit.
Ka kõige mahukamad arenguprojektid hõlmavad tuuleenergia segmenti. Käesoleva aasta suurim on olnud ettevõtte investeerimisotsus ehitada 2023. aasta lõpuks valmis Akmene tuulepark Leedus. See saab olema Enefit Greeni seni suurim tuulepark, mis katab tulevikus umbes 80 000 kodu aastase elektrivajaduse.
Päikeseenergia
Enefit Green sisenes päikeseelektri turule 2017. aastal, rajades Järvamaale Estonia piimafarmi katusele päikeseelektrijaama, kuhu paigaldati 644 päikesepaneeli. Lisaks Eestile omatakse praegu päikeseparke ka Poolas, kuhu siseneti 2019. aastal. Ettevõtte päikeseenergia tootmine on aastatega kiiresti suurenenud, mille tagavad rohkem kui 100 tuhat päikesepaneeli koguvõimsusega 30 MW. Kõige suuremat kasvu ootabki ettevõte just Poola turult, mille päikesepargid toodavad aastas ligikaudu 20GWh päikeseenergiat. Sellest piisab ligi 7 tuhandele keskmise tarbimisega kodule aastaks ajaks.
Biomass
Enefit Green kasutab biomassi elektri ja soojuse tootmiseks Paide elektrijaamas ja Lätis, Valka ning Broceni elektrijaamades, kus möödunud aastal toodeti madalakvaliteedilisest puidust rekordiline kogus pelleteid – 162 tuhat tonni. See kogus ületab oluliselt tehase projekteeritud võimsust. Suurem osa toodangust eksporditakse Lätist välja. Ettevõtte andmeil on kasutatav biomass toodetud madala kvaliteediga metsamaterjalist või võsast, mis ei sobi puidu- ega paberitööstusele. Samuti kasutatakse puidutööstuse jääke.
Segaolmejäätmed
Enefit Green toodab soojust kokku neljas koostootmisjaamas: Tallinnas Iru elektrijaamas, Paide elektrijaamas, Valka elektrijaamas ning Broceni elektrijaamas. Nendest ka Eesti mõistes suurim Iru soojuseletrijaam suudab täisvõimsusel töötades põletada tunnis keskmiselt 27,5 tonni segaolmejäätmeid.
Vesi
Enefit Green toodab hüdroenergiat uudse hübriid taastuvenergia tootmislahendusega jaamades Keila-Joal ja Ruhnu saarel. Kuigi Eestis ei ole looduslikke tingimusi suuremahuliseks hüdroenergia tootmiseks, on siiski mõistlik olemasolevat ressurssi kasutada. Teoreetiliselt on hüdroenergia potentsiaaliks Eestis hinnatud kuni 30 megavatti, millest reaalselt kasutatav on 10 megavatti.
Enefit Greeni portfelli koguvõimsus on 457 MWe, mis suutis 2020. aastal toota 1,35 TWh elektrienergiat. See on ettevõtte rekordiline aastane tootmiskogus ning suudab katta kahe kuu kogu Eesti elektrivajaduse. Suurima panuse ettevõtte elektritoodangusse annavad Eestis ja Leedus asuvad tuuleelektrijaamad, mis 2020. aasta kogutoodangust moodustasid 84% ning mida on võrreldes 2019. aastaga 11% enam. Ettevõte avalikustab igakuiselt oma taastuvelektri tootmismahte, mis 2021. augustis näitasid 75% kasvu võrreldes eelmise aasta augustiga. Kuna aga ettevõtte elektritoodang sõltub suurel määral ilmastikuoludest, on tuulevaikus 2021. aasta esimese kaheksa kuu lõikes mahte võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra vähendanud.
Eelseisva aktsiapakkumisega kaasab Enefit Green kapitali, et arendada taastuvenergia tootmist Läänemere regioonis, Soomest Poolani. Investoritelt saadud rahaga finantseeritakse käimasolevaid ja potentsiaalseid uusi arendusprojekte. Plaanis on suurendada tootmisvõimsust 2025. aastaks 2,3 korda. Selleks ajaks soovib ettevõte oma toodetud rohelise elektriga katta 890 000 majapidamise aastase elektri vajaduse.
Allikas: Enefit Green
Baltimaade piirkonnas on tuul ja päike kõige suurema potentsiaaliga taastuvenergia-allikad. Kasvu väärtustava ettevõttena on Enefit Greenil arendusprojektide seas erinevas etapis tuule- ja päikeseenergiaparke kõigis oma tegevusriikides, mis peaksid toetama ettevõtte suuremat eesmärki paigaldada 2025. aastaks 1,1 GW ulatuses tootmisvõimust. Praegu hõlmavad lähitulevikus arendatavad projektid 600 MW, millest 43,2 MW on juba ehitamisel.
Enefit Green teenib arvestatava osa emaettevõtte tuludest, moodustades 2020. aastal koos taastuvenergia toetuste ja muude ärituludega viiendiku ehk 162,7 miljonit eurot. Kulumieelne kasum suurenes aastaga 22% 110,2 miljoni euroni, mis teeb EBITDA marginaaliks 67,7%.
Allikas: Enefit Green
Ettevõtte suurim tuluallikas ja ühtlasi ka kõige suurema kasumlikkusega on selle tuuleenergia segment, mille tulud moodustasid 2020. aastal kogutuludest 37% EBITDA marginaaliga 78,4%.
Allikas: Enefit Green
Enefit Green on paika pannud ka dividendipoliitika, kavatsedes iga-aastaselt 50% eelneva aasta netokasumist maksta välja oma aktsionäridele. Seega pakub Enefit Green investorile head kombinatsiooni stabiilsest rahavoost, kuid ka potentsiaalsest kasvavast aktsia hinnast, mida toetavad ettevõtte mahukad arendusprojektid ja üleüldine rohepööre.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
