iStockphoto
Kõrge inflatsioon ei ole aktsiahindadele ajalooliselt kuigi hästi mõjunud. Ettevõtete poolt vaadatuna tähendab kõrge inflatsioon tihtipeale intressimäärade tõusu, mis omakorda tähendab vähenenud võimet laenata uut raha. Suure kasvupotentsiaaliga tegevussektorile on see edasiseks kasvuks hädavajalik. Ometi on sellises ebasoodsas keskkonnas ka valdkondi, millele tuleb kõrge inflatsioon ja potentsiaalne intressitõus kasuks. Intresside tõusu võimalikkust jälgivad investorid praegu eriti suure hoolega ning on juba ennetavalt hakanud eelistama kaitset pakkuvaid sektoreid.
Allolev graafik kujutab erinevaid S&P 500 tegevussektoreid ning nende reaaltootlusi kõrge inflatsiooniga perioodidel (USA tarbijahinnaindeksi aastane tõus vähemalt 3%). Võrdluseks, selle aasta septembrikuu inflatsioon oli aastases võrdluses 5,4%, mis USA elanikele suunatud NY FED-i inflatsiooniootuse küsitluse põhjal jääb püsima veel pikemaks ajaks.
Allikas: Schroders
Schrodersi andmetel on ajalooliselt parimat kaitset hindade tõusu vastu pakkunud nafta- ja gaasiettevõtteid koondav energiasektor, mis on inflatsiooni 12-kuuliste jooksvate perioodide lõikes ületanud koguni 71% ajast 9% reaaltuluga. See on ka üsna arusaadav, sest energiaaktsiate tootlus on otseselt seotud energiahindadega, mis on tarbijahinnaindeksi üks põhikomponente. Tasub märkida, et septembrikuu 5,4% inflatsiooni vedasidki just energiahinnad, mis kasvasid aastaga 24,8%.
Ligi 5% tootlust on pakkunud ka börsil kaubeldavad kinnisvarafondid ehk REIT-id, kuna koos inflatsiooniga kasvavad reeglina ka üürihinnad ja fondide omanduses olevate kinnisvaraportfellide väärtused. See omakorda tõstab REIT-ide väärtust börsil, samas kui suurenenud üüritulu makstakse investorile välja kõrgema dividendi näol.
8% tootlust on pakkunud väärismetallid ja selle kaevandusega tegelevad ettevõtted, ehkki selle positiivse tootlusega lõppenud 12-kuuliste perioodide arv on võrreldes eelnimetatud sektoritega mõnevõrra väiksem. Sellegipoolest on reaalvarad ja sellega seotud kaevandusettevõtted üks eelistatumaid turvasadamaid inflatsioonilises keskkonnas.
Üldiselt on USA aktsiaturu hinnaliikumist peegeldav S&P 500 indeks jäänud kõrge inflatsiooniga perioodidel pakkunud negatiivset reaaltootlust, mida on vedanud peamiselt tehnoloogia- ja valikuliste tarbekaupade sektorid. Nendesse sektoritesse kuuluvad praeguseks maailma suurimateks ettevõteteks kasvanud Apple, Microsoft, Amazon, Tesla, mille puhul investorid on seadnud ootused tulevikus teenitavale kasumile. Mida kõrgem on inflatsioon, seda väiksem on aastate pärast teenitavate kasumite praegune väärtus, vähendades selliste kasvuettevõtete koguväärtust.
Seevastu keskmisest paremini on käitunud esmatarbekaupade aktsiad ning tervishoiu-, tööstus-, materjali-, kommunaal- ja finantsettevõtted, mille kaupu ja teenuseid tarbitakse sõltumata inflatsioonitasemest. Ühtlasi on nendes sektorites rohkem stabiilselt raha teenivaid väärtusettevõtteid kui näiteks tehnoloogiasektoris. Tänu väärtusettevõtete suhteliselt stabiilsele oodatavale rahavoole on nad kõrge inflatsiooni suhtes vähem tundlikud.
Näide minevikust
Viimaste aastakümnete jooksul on üks pikim ja kõrgeima inflatsiooniga perioode valitsenud aastatel 2004-2006, kus keskmine aastane inflatsioon ulatus 3,9%-ni. Tegevussektorite tootlused on välja toodud nominaalina, mis tähendab, et enamik sektoreid lõpetasid perioodi negatiivse reaaltootlusega. Siiski säilitasid energiasektor ja REIT-id oma väärtust oluliselt paremini kui S&P 500 indeks tervikuna.
Praegu on inflatsioon stabiilselt rohkem kui 5% olnud alates maikuust ning allolevalt graafikult võib juba välja lugeda sarnasusi kahe eelnevaga. Kui teised sektorid on kokkuvõttes suhteliselt sarnast tootlust pakkunud, siis energiaettevõtete tootlus küündib maikuust arvestatuna ligi 18%-ni.
Lisaks paremale kapitalikasvule maksavad paljud energiaettevõtted atraktiivset dividendi, mis tõstab kogutootlust veelgi. Suurimatest nimedest võib välja tuua 5,7% dividenditootlusega Exxon Mobili (XOM) ning 5% väljamaksega Chevroni (CVX).
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
