Autor: Casey Horner
Investeerimisel on kõige olulisem jõuda järeldusele, kas valitud firmal on konkurentsieelis, mida suudetakse säilitada või kas kogu sektorit ootab ees keskmisest kiirem kasv. Selline veendumus aitab jääda rahulikuks turukõikumistes ja võimaldab rahal saada pikaajaliselt osa kaheksandast maailmaimest ehk liitkasvust. Kas rohepöördega seotud valdkonnad teevad sellesse kasti linnukese?
Rohepöörde investeerimisteesi lähtepunktiks on fakt, et süsinikdioksiidi, metaani ja lämmastikoksiidi kontsentratsioon maailma atmosfääris on purustamas rekordeid, liustikud sulavad kiiremini kui varasemalt arvati, ookeanide temperatuur ja tase tõuseb ning ebatavalised ilmastikunähtused on sagenenud.
Parasvöötmes elav eestimaalane võib selle peale kehitada õlgu, aga kui Põhja-Ameerikas küündisid suvel temperatuurid üle 50 kraadi ja Ladina-Ameerikas valitsevaid põudasid pole riigiti kohati nähtud ligi viimase 100 aasta jooksul, siis maksame kõrgemate toiduhindade näol selle ka meie lõpuks kinni.
ÜRO augustis avaldatud uuringust võib välja lugeda seost kliimasoojenemise ja inimtegevuse vahel. Järelikult on inimeste võimuses ka seda protsessi leevendada ning lõpuks võib-olla isegi tagasi pöörata. Selliste teadmiste ja valikutega silmitsi seistes ei tohiks enam olla kahtlustki, et peame vähendama sõltuvust fossiilsetest kütustest ja püüdlema rohelisema tuleviku suunas.
Viimase 1,5 aasta jooksul paljude riikide poolt seatud konkreetsed eesmärgid saavutada järgmise 30–40 aastaga kliimaneutraalsus, regulatsioonide karmistumine ning investeeringuteks raha eraldamine näitavad, et enam ei räägita rohepöördest suusoojaks, vaid et sellesse valdkonda on liikumas üüratud summad üle terve maailma korraga. Kuna see taganttuul jääb kestma aastakümneteks, võib seda lugeda pikaajaliseks megatrendiks.
Rohepööre peaks olema veelgi võimsam
Praegustele kõrgetele elektri- ja küttearvetele otsa vaadates võib tekkida küsimus, kas see on hind, mida peame keskkonnasõbralikumale energiale ülemineku eest maksma ja kas ambitsioonikatest roheplaanidest hakatakse nüüd taganema?
Kalli elektri või soojusenergia põhjus ei peitu taastuvenergias, mis on tänu tehnoloogilisele arengule muutunud kõige odavamaks energialiigiks, vaid selles, et meil pole seda piisavalt ja puudulik on ka salvestusvõime, jättes meid sõltuma jätkuvalt fossiilsetest kütustest, kuhu investeeringuid on vähendatud.
Ligi 80% maailma energiatoodangust pärineb endiselt kivisöest, naftast ja maagaasist. Vaid 12% pärineb taastuvatest allikatest, millest johtuvalt tuleks Rahvusvahelise Energiaagentuuri kohaselt kliimaeesmärkide saavutamiseks roheliste investeeringute mahtu maailmas suurendada praeguselt 1 triljonilt dollarilt 4 triljonile aastas. See võib tunduda mastaapsena, aga kui võtta kõrvale teadmine, et kivisöe, nafta ja maagaasi otseste ja kaudsete subsiidiumite suurusjärk oli IMFi kohaselt mullu kokku 5,9 triljonit dollarit (6,8% SKPst), paneb see võrdluse teise perspektiivi.
Seega jäävad fossiilkütuste hindades kajastamata paljud kulud, mis nende kasutamisega kaasnevad, sh mõju tervisele. Tihedama liiklusega tänavatel elavad inimesed teavad ka Eestis (rääkimata suurlinnadest mujal maailmas), kuidas maja või korteri aknad kipuvad sisepõlemismootorist pärit heitega kattuma. Seda hingame me igapäevaselt endale sisse, põhjustades Euroopa Komisjoni sõnul Euroopa Liidus iga aasta 400 000 inimese enneaegse surma. Ühendriikides hinnatakse selleks arvuks 250 tuhat inimest aastas, mida ära hoides oleks kasutegur Ühendriikide majandusele üle 700 miljardi dollari aastas.
Mõistagi ei saa öelda, et iga rohepöördesse investeeritud eurol puudub igasugune negatiivne mõju keskkonnale. Lühiajaliselt võivad jõupingutused meid kliimaeesmärkidest isegi kaugendada, kui näiteks tuule- ja päikeseparkide rajamine tähendab suuremat terase, alumiiniumi, vase, tsemendi, räni kasutust ja elektrisõidukite akud nõuavad rohkem liitiumi, nikli, koobalti kaevandamist ning energiat nende töötlemiseks. Oluline on, et ka neis protsessides ei unustataks keskkonnasõbralikumatele protsessidele üleminekut, näiteks rohelise energia kasutamist või energiaefektiivsuse suurendamist ja süsiniku kinnipüüdmist.
Kuidas investorina kasu lõigata?
LHVs eelmisel aastal II ja III samba rohelisi pensionifonde luues mõistsime, et rohepööre võiks olla megatrend, mis sobiks hästi pikaajalise investeerimise vundamendiks.
Börsidelt leiab juba väga palju ettevõtteid, kes aitavad süsiniku jalajälge vähendada ning neid tuleb iga päevaga aina juurde. Investorina saab rohepöördest osa ise konkreetseid ettevõtteid välja valides või börsil kaubeldavate fondidega laiemalt mõnda rohevaldkonda panustades.
LHV roheliste pensionifondidega aitame muuta investeerimise rohepöördesse lihtsaks ja maksuefektiivseks. Hõlpsaks seetõttu, et oleme mõlema fondi puhul loonud ligi 50st erinevast investeeringust koosneva üsna mitmekesise portfelli ning aktiivselt otsime uusi atraktiivseid võimalusi juurde.
Näiteks septembri lõpus oli LHV Pensionifond Roheline investeerinud 31% taastuvenergiasse (peamiselt päikese- ja tuuleenergiaga seotud ettevõtted), 16% akutehnoloogiasse, 12% elektrifitseerimisse, 10% vesinikutehnoloogiatesse, 9% keskkonna, sotsiaalse ja valitsemistava (ESG) põhimõtetest lähtuvatesse fondidesse, 8% energiatõhusust saavutada aitavatesse firmadesse, 7% metsa- ja põllumajandusse ja 6% ringmajandusega seotud ettevõtetesse. Sarnase koosseisuga on ka III sambas LHV Pensionifond Roheline Pluss.
II ja III samba kaudu investeerimine on lisaks maksuefektiivne, mis tähendab seda, et kunagi pensionieas rohepöördes pikalt kasvatatud säästusid välja võttes maksustatakse seda 10% tulumaksumääraga või puudub tulumaks sootuks, kui jaotada väljamaksed piisavalt pika ajaperioodi peale. Vabatahtliku III samba puhul kehtib ka sissemaksetele tulumaksusoodustus: riik tagastab 20% tulumaksu kalendriaasta jooksul tehtud sissemaksetest, mis ei ületa 15% isiku aastasest brutosissetulekust või pole üle 6000 euro.
Tutvu lähemalt: LHV Pensionifondid Roheline ja Roheline Pluss.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
