Autor: Erik Mclean
Esimesed pensionireformi järgsed kuud on näidanud, et iseseisvalt säästetakse väljavõetud rahast väga väike osa ning enamus rahast jõuab lõpuks ikkagi kaupmeeste kätte. Reedel avaldatud kaubandusstatistika põhjal kasvas septembris jaekaubanduse maht aastaga 17% ning kuises võrdluses koguni 3%. Traditsiooniliselt on sügise hakul jaemüügi maht kuises võrdluses pigem vähenenud 5-6%, seega on pensionireformi positiivne efekt kaupmeestele ilmne.
Eriti agaralt ostlesid eestlased septembris elektroonika- ja ehituspoodides, mille läbimüük kasvas aastavõrdluses 35%. Ostuhuvi ei vähendanud ka tõsiasi, et paljud elektroonikaseadmed (näiteks telerid) on üleilmse mikrokiipide puuduse ning tarneraskuste tõttu viimase paari kuuga 10-15% kallimaks muutunud. Juba on tulnud ka tootjatelt sõnumeid, et hinnatõus laieneb peagi ka kodumasinate kaubarühmale. Kokku kasvas müügimaht tööstuskaupadele keskendunud poodides septembris 28%.
Teistest kaubaliikidest vähem kasvas müük toidupoodides (+6%) ning mootorikütuste müügiga tegelevates ettevõtetes (+7%), kuid nende kaubarühmade puhul ongi tegemist stabiilsema tarbimisvooga, mida lisaraha tekkimine ega ka muud välised tegurid nõnda palju ei mõjuta.
Ostlemisviisidest kasvatab endiselt populaarsust e-lahenduste kasutamine. Posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste müügimaht suurenes aastaga suisa 49%. Nende näol on tegemist ettevõtetega, kelle jaoks on e-müük põhitegevuseks. Kogu jaekaubandusest moodustab nende müügitulu ligikaudu 5%. Tegelikult on inimeste e-ostud aga igakuiselt ligikaudu 4-5 korda suuremad ehk ligikaudu 170 miljoni euro väärtuses.
Kui jaekaubanduse ilusad kasvunumbrid peegeldavad kohaliku tarbija optimismi, siis täna avaldatud tööstusstatistika näitab, et lisaks tugevale siseturule püsib ka välisnõudlus meie ettevõtete toodangu järele kõrge. Tööstustoodangu maht kasvas aastavõrdluses 9%, kusjuures kasv leidis aset nii mäe- ja energiatööstuses kui ka töötlevas tööstuses. Ligikaudu kaks kolmandikku kogu tööstustoodangust müüdi tavapäraselt välismaale, kuid riigisisese tarbimisbuumi tõttu kasvas kodumaine müük septembris isegi enam kui eksport. Suurema osatähtsusega tööstusharudest näitasid kiiret kasvu nii metalltoodete kui ehitusmaterjalide tootmine ning ka puidu töötlemine. Tootmismaht vähenes keemiatööstuses ja elektroonikaseadmete tootmises.
Kokkuvõttes kasvas jaekaubanduse maht kolmandas kvartalis 12% ning tööstustoodangu maht 8%. Mõlemad kasvutempod jäävad veidi alla teise kvartali andmetele, kuid kindlasti on tegemist väga positiivse tulemusega arvestades, et võrdlusbaasiks pole enam kriisi südamik. Kuna kahepeale luuakse nendes tegevusalades ligemale veerand Eesti majanduse lisandväärtusest, on paari nädala pärast oodata kolmanda kvartali kohta taas väga kiiret majanduskasvu näitajat.
Kristo Aab
LHV makroanalüütik
Tweet
