Kuidas on läinud aktiivselt juhitud ETF-idel? - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Kuidas on läinud aktiivselt juhitud ETF-idel?

Raido Tõnisson

02.11.2021 08:43

iStockphoto

Aktiivselt juhitud indeksfondid ei ole investoritelt just palju tähelepanu saanud ning viimased 10 aastat on tähistanud pigem passiivselt juhitud fondide võidukäiku. Üheks põhjuseks, miks aktiivseid ETF-e välditakse, on selle kõrged kulud, mis võrreldes passiivsete fondidega võivad olla mitmekordsed. Teiselt poolt teavad paljud, et vaid vähesed fondijuhid suudavad pikaajaliselt turuindekseid ületada. Siiski on ka neid fondijuhte, kes seda teha suudavad, ehkki nende leidmine nõuab rohkem eeltööd kui mõne passiivselt juhitud fondi puhul.

Aktiivsetele fondidele ei ole viimased aastad just soodsad olnud. Ajalooliselt jäävad enamik aktiivseid fonde pikaajaliselt küll turuindeksitele alla, kuid kriiside ajal näitab aktiivne juhtimine oma positiivseid külgi ja nende langus on tihtipeale väiksem. Morningstari andmetel 2020. aasta kriis seda tõde aga eriti usaldusväärselt ei kinnitanud – rohkem kui pool ehk 51% aktiivselt juhitud fondidest jäid 2020. aastal passiivsetele fondidele tootluselt alla. Kõige raskem on fondijuhtidel turgu ületada kasvuaktsiate segmendis – 12 kuu jooksul enne juunit 2021 suutsid vastavaid passiivseid fonde ületada vaid 27,5% fondijuhtidest.

Mida pikemat perioodi vaadelda, seda enam väheneb edukate fondijuhtide arv. Viimase kümne aasta kokkuvõttes on suutnud vaid 25% aktiivselt juhitud fonde ületada passiivselt juhitud fondide tootlust. Kõige lihtsam on olnud fondijuhtidel turgu ületada aga ülemaailmse kinnisvarasektori, Euroopa aktsiate ja arenevate turgude kategooriates, kus passiivseid fonde ületanud fondijuhtide osakaal on vastavalt 54%, 40,9% ja 33,3%.

Lisaks aktiivsete fondide kõrgemale potentsiaalsele tootlusele ei saa tähelepanuta jätta fondispetsiifilisi igakuiseid ülevaateid, mida investorid lugeda saavad. Need kommentaarid sisaldavad kuu jooksul toimunud sündmusi nii sektorite kui ka fondis olevate üksikaktsiate tasandil ning lähitulevikus toimuvaid sündmuseid, millel on potentsiaal fondi käekäiku mõjutada. Passiivse fondi puhul annab tagasisidet vaid selle osaku väärtuse tõus või langus.

Fidelity Sustainable Research Enhanced Europe Equity UCITS ETF (FEUR)

Euroopa jaeinvestoritele kättesaadav ja eelmisel aastal loodud Fidelity Sustainable Research Enhanced Europe Equity UCITS ETF on seni üks edukamaid Euroopa aktsiatesse investeeriv aktiivselt juhitud ETF. Erinevalt indeksit järgivast passiivsest fondist võib aktiivse fondi juht valida aktsiate osakaalud enda äranägemise järgi ja investeerida ka võrdlusindeksisse mittekuuluvatesse ettevõtetesse. Enamik ettevõtteid siiski kattuvad, mistõttu fondi ja indeksi tootlused teineteisest oluliselt ei erine. 2020. aasta lõpus uuendatud investeerimispoliitika kohaselt on fondi eesmärk viie või enama aasta perspektiivis ületada võrdlusindeksi tootlust keskmiselt 1% võrra aastas. Alates eelmise aasta maist on fond saavutanud kogutootluseks 48,9%, võrreldes Euroopa aktsiaindeksi 41,2%-ga. Fondi kulukuse määr on 0,30% aastas.

Võrreldes MSCI Europe indeksit järgivate fondidega on aktiivselt juhitud fondis oluliselt vähem ettevõtteid (442 vs 260), kuid kümne suurima positsiooni osakaal ja järjestus on peaaegu sama. Sarnaselt indeksile koosneb FEUR-i esikolmik Euroopa juhtivatest ettevõtetest, nagu Nestle, ASML ja Roche, millele järgnevad LVMH ja AstraZeneca. Kokkuvõttes jätab fondijuht välja peamiselt naftaettevõtted, kelle tegevus ei vasta ESG kriteeriumitele.

Allikas: Fidelity

JPM Global Emerging Markets Research Enhanced Index Equity ESG UCITS ETF (JREM)

JPMorgani fondijuhtide hallatav Global Emerging Markets Research Enhanced Index Equity ESG UCITS ETF on börsil alates 2018. aasta lõpust ning kolme aastaga on saavutanud fond 4% kõrgema puhastootluse kui võrdlusindeks MSCI Emerging Market. Fond sarnaneb strateegia poolest eelmisega, jättes välja ESG-kriteeriumitele mittevastavad ettevõtted arenevatel turgudel. Kokku on fondis 285 ettevõtet (indeksis 1315), millest suurimad on pooljuhtide tootja Taiwan Semiconductor (6,1%), Tencent Holdings (4,9%) ja Alibaba Group (4,3%).

Fondi kulukuse määr on 0,30% aastas.

Allikas: J.P.Morgan Asset Management

Almalia Sanlam Active Shariah Global Equity UCITS ETF (ASWE)

Sel aastal indeksist kehvemini on läinud maailma aktsiatesse investeerival Almalia Sanlam Active Shariah Global Equity UCITS ETF-il, mis on üks Sanlam Investment fondidest. Erinevalt eelmistest on ASWE’i puhul positsioonide arv palju väiksem, mis tõstab iga aktsia osakaalu portfellis ja annab parema võimaluse indeksist suurema tootluse saavutamiseks. Kuid selle võrra suurem risk on ka indeksile alla jääda.

Praeguse seisuga on fondis 22 ettevõtet, mille valimisel on hinnatud selle kvaliteeti, kasvuväljavaateid, ärimudelit, konkurentsieelist ning rahavooge. Samuti välditakse madala kapitalitootlikkuse ja suure võlakoormusega ettevõtteid. Sellise strateegiaga moodustavad Samsung Electronics ja Alibaba kumbki 7,5% osakaaluga suurimad positsioonid fondist, millele järgnevad Ühendkuningriigi ehitusettevõte Taylor Wimpley (6%) ja farmaatsiahiid Johnson & Johnson (5,7%).

Kuigi pikaajaliselt on fond üsna edukas olnud, põhjendab viimase aasta indeksist kehvemat tootlust USA aktsiate madal osakaal (33%), samas kui maailma aktsiate indeksis on see peaaegu 2x suurem ehk üle 60%. Samuti on tootlust vähendanud kõrge osakaaluga Alibaba ja Tencenti langus.

Fondi juhib Pieter Fourie, keda toetab kuueliikmeline investeerimisspetsialistide meeskond ning mis kuulub Sanlam Investments koosseisu. ASWE’i strateegia peegeldab 2014. aastal loodud Global High Quality fondi, mis on Fourie’ile toonud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kõrge kasvuportfelli tootlikkuse auhind 2020. aasta PAM-il (Private Asset Management Awards).

Fondi kulukuse aastane määr on 0,99%.


Allikas: HANetf

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon