Olen sel aastal igal kuul teinud keskmiselt vähemalt 10 000 sammu päevas. Mõnele võib see number tunduda suur, mõnele väike. Mulle on olnud täpselt parasjagu. Kui me seda aastat alustasime, oli LHV Pensionifondil Roheline ligi 3800 klienti. Sammudes saab 3800 suurune number kuidagi ruttu täis. Nüüd on meid aga 10 tuhat ja igat pensionikogujat sel moel sammuga lugedes on selge, et meid on juba päris palju! Aitäh igale investorile, kes rohepöördesse usub ja on oma pensioniraha pikaajalisse rohetrendi investeerinud! Oktoobrikuus kasvas rohefondis raha kasvatavate inimeste arv 9381 pealt 611 inimese võrra 9992 peale.
Enefit Greeni debüüt
Möödunud kuul toimus Eesti taastuvenergiaettevõtte Enefit Greeni börsiletulek. Kui rahvusvahelistel börsidel on roheettevõtteid lisandunud väga tempokalt ja valik võib vähekogenud investoril silme eest juba kirjuks võtta, siis Eesti börsi jaoks oli see sisuliselt esimene roheaktsia. Loodame, et see ei jää viimaseks ja et siia tuleb lisa. Seda enam, et selles IPOs osales rekordilised 60 tuhat eestlast ehk pea iga kümnes tööl käiv inimene, demonstreerides investorite nälga pikaajaliselt tervislikemate rohepalade vastu.
Ka LHV rohelised pensionifondid osalesid Enefit Greeni aktsiate märkimisprotsessis, kuid tegime seda madalamalt hinnatasemelt, mille pealt meile aktsiaid ei jagunud. Minult on küsitud, et miks me oma märkimishinda ei tõstnud ja siis rohkem raha välja ei käinud? Vastus on lihtne – meie investeerimisuniversum ei ole piiratud Eestiga ning kui meil õnnestub sama või sarnane vara mujalt odavamalt kätte saada, siis teeme seda mujalt. Eesmärk on raha investeerida roheliselt ja võimalikult tootlikult.
Enefit Greeni aktsia on võrreldes Leedu börsil noteeritud Ignitisega 2021. aasta EV/EBITDA kordaja poolest täna ligi 60% kallim ja võrreldes 2024. aasta oodatava kordajaga ligi 40% kallim. Meie jaoks oli otsustavaks teguriks suur hinnataseme erinevus ja kuigi ühelt poolt on meil kahju, et 60 tuhat jaeinvestorit börsile pürginud roheaktsia hinna oodatust kõrgemale ajasid, siis teiselt poolt on meil jällegi erakordselt hea meel näha, et Eestis on nii palju roheinvestoreid. Mida aeg edasi, seda rohkem neist leiab loodetavasti tee ka LHV Rohelisse pensionifondi.
Oktoobri tulemus
Oktoobris läksid meie rohenimed korralikult lendu ja tegime fondi ajaloo ühe tugevaima kuise tulemuse, mis tõstis osaku puhasväärtuse ajaloolise kõrgpunkti juurde.
Tehingute mõttes oli oktoober meie jaoks väga aktiivne kuu. Sarnaselt septembrile suurendasime ka oktoobris oma positsioone Lucidis, Renewis ja Ignitises ja lisasime portfelli täiesti uute nimedena Soomest Wärtsilä ja börsilkaubeldavatest fondidest GRID’i, mis jälgib Nasdaqi nutika energiavõrgu aktsiaindeksi liikumist. Kuu jooksul väljusime täielikult Yarast, Siemens Gamesast ja Nel’st – esimese ettevõtte puhul muutis meid ettevaatlikuks sisendihindade hüppeline tõus, kahe viimasega on meil tekkinud küsimusi ettevõtte juhtimiskvaliteedi ja valitud strateegia osas.
Oktoobri lõpu seisuga oli LHV Rohelisel pensionifondil kokku 50 erinevat investeeringut. Kuu lõpu seisuga on 31% fondist investeeritud taastuvenergiasse, 16% akutehnoloogiasse, 15% elektrifitseerimisse, 10% vesinikutehnoloogiasse, 8% erinevatesse ESG fondidesse, 8% energiatõhususse, 7% ringmajandusse ning 5% metsa- ja põllumajandusse.
Sõda CO2 emissioonidega
Viimase 50 aastaga õhku paisatud CO2 emissioonidest on ca 25% pärit USAst, 22% Euroopa Liidust, 13% Hiinast, 6% Venemaalt, 4% Jaapanist, 3% Indiast ja 2% Kanadast. Kogu ülejäänud maailm annab kokku järele jääva 25%. Inimesi elab täna siin planeedil kokku 7,8 miljardit ja 30 aasta pärast on meid hinnanguliselt juba 10 miljardit.
Mahatma Gandhi on öelnud, et maakera suudab rahuldada kõigi inimeste vajadusi, kuid mitte kõigi ahnust. Kui kogu maailm tarbiks sama palju, samamoodi ja paiskaks õhku samas koguses CO2 nagu seda ameeriklased ja eurooplased on seni teinud, oleks õhku paisatud CO2 tänasest olukorrast 5 (!) korda suurem. Meie planeet ei kannataks seda lihtsalt välja. Siin peitub ka võti, miks USA ja EL on täna rohepöörde osas eeskuju näitamas ja CO2 emissioonidele sisuliselt sõja kuulutanud, kutsudes üles kõiki riike CO2 mahte vähendama ja netonulli taset sihtima. Muutuvast maailmast annab märku ka asjaolu, et oktoobri jooksul on CO2 emissioonide netonulli hiljemalt 2060. aastaks eesmärgiks seadnud endale isegi Venemaa ja Saudi Araabia.
Novembri kahel esimesel nädalal toimub Šotimaal Glasgow’s pikalt oodatud kliimakonverents COP26. Seal vastu võetud otsustest ja sellest, kas see kujuneb sama märgiliseks ürituseks nagu 2015. aasta Pariisi kliimakohtumine, kus eesmärgiks seati takistada õhku paisatud CO2st tingitud maakera temperatuuri tõusmist rohkem kui 1,5 kraadi, kirjutan lähemalt järgmisel korral.
Joel Kukemelk
Fondijuht
Tutvu lähemalt LHV Rohelise Pensionifondiga.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
