Shutterstock
Eesti sisemajanduse kogutoodang suurenes kolmandas kvartalis aasta varasemaga võrreldes 8,6%. Kasv toimus kõikides tegevusalades peale energeetika, mille langus oli seotud kiire elektri ja gaasi hinnatõusuga. Esimese üheksa kuu kokkuvõttes on majandus kasvanud 8,5% ning esmaste indikaatorite põhjal on hoogne kasv jätkunud ka aasta viimastel kuudel.
Kiire majanduskasvu taga on tugev nõudlus nii kodumaal kui kaubanduspartnerite juures. Pensioni II samba rahade väljamaksmisest lisahoogu saanud tarbimine kasvas majandusega sarnases tempos, kaupade ja teenuste väljavedu aga peaaegu kaks korda kiiremini. Tagasilöögina vähenesid majandusse tehtud investeeringud, mis on viimaste kvartalite jooksul hoogsalt kasvanud. Peamiseks põhjuseks on siin vähenenud tarkvarainvesteeringud, mis ilmselt jätkavad samal trendil ka järgnevates kvartalites. Eelmise aasta lõpus ning selle aasta alguses investeeris kohalik Volkswagen Grupi tütarettevõte intellektuaalomandisse rohkem kui 2,5 miljardit eurot, kuid tänavu teisel poolaastal pole sama hoogsalt jätkatud. Nii on ka investeeringute kogusumma kahanenud. Kuna nimetatud investeeringute puhul on tegemist sisuliselt täies ulatuses impordiga, siis on selle tegelik mõju majanduskasvule hetkel väike.
Muud ettevõtete poolt tehtud investeeringud transpordivahenditesse ja tootmisseadmetesse kasvasid päris hoogsalt. See näitab, et ettevõtted tegelevad oma tootmisvõimekuse suurendamisega, mis on viimasel ajal majandusarengut takistama hakanud. Eraldi küsimus on, kust leitakse suurema seadmepargi käitamiseks vajalik tööjõud, sest vabasid kvalifitseeritud tootmisspetsialiste on turul väga keeruline leida.
Tegevusaladest vedasid majanduskasvu seekord ehitus, veondus ja laondus ning IT. Märkimisväärne panus tuli ka kinnisvarasektorist. Teist kvartalilt järjest korralikult kasvanud majutuse ja toitlustuse sektoris on samuti optimistlikumaid märke näha, kuid kriisieelsest tasemest ollakse seal veel 10-15% maas. Väikese pettusena kasvas kaubandussektoris loodud lisandväärtus vaid marginaalselt, kuigi müügimaht oli mullusega võrreldes kümnendiku võrra suurem.
Neljanda kvartali kohta veel väga palju statistikat pole avaldatud, kuid kindlustundeindikaatorid viitavad, et hoogne kasv on jätkunud ka aasta viimastel kuudel. Seoses taaskehtestatud teenusepakkumise ajapiirangutega ning ohtlikuma viirushooaja kättejõudmisega on teenuste sektori optimism viimastel kuudel veidi vähenenud. Ülespoole rühtimist jätkab aga tööstussektor, kus ainukeseks piduriks on hetkel ettevõtete endi tootmisvõimekus. Erinevad prognoosid näitavad, et aasta kokkuvõttes võiks majanduskasv jääda 9-10% vahele.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
