iStockphoto
2011. aastal loodud Litecoin on üks vanemaid turul olevaid krüptorahasid ning tal on tihe seos oma eelkäija Bitcoiniga, põhinedes samal lähtekoodil. Litecoini arendas välja arvutiteadlane Charlie Lee, kes on varasemalt pikka aega töötanud Google’is ning hiljem mõnda aega ka krüptokauplemise platvormi opereerivas Coinbase’is. Bitcoini tehnoloogia oli ühtlasi ka Lee inspiratsiooniallikaks, mis ajendas teda välja arendama oma krüptoraha, mis oleks maksete sooritamiseks sobilikum ja millel oleks parem kättesaadavus ja suurem läbilaskevõime kui Bitcoinil.
Nimelt luuakse Litecoini võrgus uusi plokke keskmiselt iga 2,5 minuti järel, mis on neli korda kiirem võrreldes Bitcoini 10 minutiga. Tänu hõlpsamale plokkide genereerimise kiirusele ja seega ka lühemale tehingu kinnitamise ajale on peale arendajate ka üha rohkem kaupmehi hakanud Litecoini aktsepteerima kui maksevahendina.
Litecoini on maksevahendina kasutusele võtnud sellised suurettevõtted nagu Travala.com, eGifter, Alza.cz, Future.Travel ja veel paljud teised organisatsioonid.
Novembri 2021. aasta seisuga on Litecoini turukapitalisatsioon 15 miljardit dollarit ja ühe tokeni väärtus umbes 220 dollarit, mis teeb sellest maailma seitsmeteistkümnendal kohal oleva krüptoraha. Sarnaselt Bitcoinile põhineb Litecoin avatud lähtekoodiga globaalsel maksevõrgul, mida ei kontrolli ükski keskasutus.
Allolevalt on sammhaaval kirjeldatud Litecoini kaevandamise protsess, mis koosneb seitsmest etapist:
Allikas: Osakekoulu
1. Sarnaselt Bitcoinile, nõuab Litecoin kaevandajate järjepidevat panust uute plokkide kaevandamise järele, kes peavad lahendama keerulisi arvutusülesandeid, et plokki edukalt verifitseerida. Kaevandamise preemiaks on tasu, mis makstakse kaevandajale välja Litecoinides pärast ploki edukat verifitseerimist.
2. Kui ülesanne on täidetud, peab esimene kaevandaja, kes probleemi lahendas, läbima Proof of Worki (PoW), kus teised kasutajad peavad kontrollima probleemi lahenduse kvaliteeti. See hoiab ära võimaliku "topeltkulutamise" plokiahelas (olukord, kus tehingu üksikasju on võimalik kopeerida ja uuesti edastada nii, et sama Litecoini võib üks omanik kulutada mitu korda).
3. Pärast PoW-i kontrollimist salvestatakse tehing plokiahelasse ja tasud kantakse kaevandaja rahakotti.
4. Hiljem, kui kasutaja soovib Litecoini osta, saab ta seda teha kaevandajatelt või teistelt Litecoini kasutajatelt.
5. Kasutajad saavad Litecoini vahetada teiste (FIAT) valuutade vastu.
6. Kui tehing läheb läbi, salvestatakse see plokiahelasse, kus see on kõigile nähtav
7. Tehing on kõigile osalejatele kättesaadav avalikus pearaamatus, kus seda hoitakse läbipaistvalt ja kõigile avalikuna.
Hinnaliikumine ja halving
Suurim langus algas Litecoinile 2017. aasta detsembris, kui selle asutaja Charlie Lee müüs krüptoturu laialdase tõusu vältel maha kõik oma Litecoinid, mida investorid tõlgendasid kui märgina, et Lee on kaotanud oma usu Litecoini arengusse. Tegelikkuses toimus müük huvide konflikti tõttu ja Lee omas Litecoinidena vaid väikest osa kogu oma netovarast. Seetõttu oli rahaline kasu väike ning seegi suunati Litecoini sihtasutusse krüptoraha edasiarendamiseks. Lee müügijärgne langusperiood on graafikul märgitud punasega ning kestis ligi aasta aega.
Palju on spekuleeritud ka selle üle, et Litecoini tasude poolitamine tõstab krüptoraha hinda. Poolitamine ehk halving tähendab, et pärast iga 840 tuhande ploki kaevandamist väheneb plokkide eest makstav tasu poole võrra, mis on Litecoini algoritmi ette programmeeritud. Arvestades keskmist plokkide kaevandamise kiirust (2,5 minutit), toimub poolitamine umbes iga 4 aasta tagant. Tasude poolitamine aitab ohjeldada Litecoini inflatsiooni, vähendades seda poole võrra. Kui Litecoini pakkumine väheneb poole võrra ja nõudlus jääb samaks, tähendab see teoreetiliselt Litecoini hinna tõusu.
Poolitamised on andnud investoritele hea võimaluse spekuleerimiseks, kuid viimased kaks poolitamist 2015. ja 2019. aastal on näidanud, et lühiajaliselt ei ole poolitamine aktsia hinda positiivselt mõjutanud, mida paljud tõenäoliselt eeldasid. Seetõttu võib oletada, et poolitamine on Litecoini hinda juba pikka aega enne selle toimumist sisse arvestatud, mõjutades Litecoini hinda pigem pikemas perspektiivis.
Järgmine Litecoini poolitamine toimub eeldatavasti 2023. aasta augustis, mil tasu ühe ploki eest langeb 6,25-ni. Litecoini kaevandamise maksimaalne limiit on 84 miljonit ning järgmise poolitamise ajaks on neist juba 87,5% kaevandatud, mis tähendab, et uute Litecoinide pakkumise väike vähenemine ei saa hinnale enam märkimisväärset mõju avaldada.
Üle- või alahinnatud?
Krüptovarade turuväärtuse ala- või ülehinnastatuse hindamiseks on välja töötatud mitmeid mõõdikuid, millest üks enim kasutatavaid on MVRV Z-suhtarv. Nagu nimestki tuletada võib, on tegemist praeguse turuväärtuse ja realiseeritud väärtuse suhtega, kus viimane tähendab investorite keskmist soetamiskulu mingi kindla aja jooksul. Seega, mida kõrgem on Litecoini praegune turuväärtus investorite keskmisest soetushinnast, seda suurem on ka MVRV väärtus, mis omakorda tähendab suuremat võimalust kasumivõtuks ja Litecoini hinna languseks.
Alloleval graafikul on võrreldud Litecoini hinnaliikumist selle MVRV-ga, kus realiseeritud väärtuseks on kasutatud viimase 180 päeva keskmisi soetusmaksumusi. Praegune MVRV väärtus 1,41 tähendab, et viimase 180 päeval Litecoini ostnud investorid teeniksid praeguse Litecoini hinna juures keskmiselt 1,4-kordset kasumit. Samas Litecoini hinnatippude ajal on MVRV kerkinud 5-ni ja lausa 12-ni, mis nagu graafikultki näha võib, on kaasa toonud Litecoini kõigi aegade suurimad tipust põhjani langused.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.
Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
