November algas aktsiaturgudel rõõmsas meeleolus, mis aitas kuu keskpaiku saavutada nii Euroopa kui ka USA aktsiaturgudel uue rekordkõrge taseme. Kuu viimastel nädalatel meeleolu pöördus ja aktsiaturud võtsid suuna alla, jättes MSCI Worldi indeksi terve novembri kohta eurodes mõõdetuna 0,6%-ga plussi. Selle üks põhjus oli uue koroonaviiruse omikrontüve levik, mis võib tuua kaasa vahepeal peaaegu avanenud majanduselu järjekordse piiramise.
Ei saa öelda, et pandeemia järjekordne laine oleks olnud ainuke hirm: teine oluline riskitegur on peaaegu kõikjal kiirenev tarbijahindade kasv. Keskpankurid ja majandusteadlased on kuni viimase ajani kinnitanud nagu ühest suust, et hinnakasv on ainult ajutine nähtus, mille on esile kutsunud sassi löödud tarneahelad. Need peaksid saama aga peagi korda või siis uutele oludele sobivaks optimeeritud.
Kiirem inflatsioon > intressimäärade tõus > kõrgemad maksud?
Teadlased prognoosivad keeruliste majandusmudelite alusel, et hinnakasv pidurdub iseenesest, vaatamata sellele, et keskpangad jätkavad turgudelt võlakirjade kokkuostmist ning reaalintressimäärad on Euroopas 4% ja Ameerika Ühendriikides üle 5% allpool nulli. Seevastu kõik need, kes elavad päris elu ja teevad päris äri, tunnevad omal nahal, kuidas peaaegu kõikide kaupade hinnad kuust kuusse tõusevad.
Aktsia- ja kinnisvarahinnad on keskpankade rahapoliitika toel kosunud juba pikemat aega kiiremini, kui nende pakutav dividendi- või renditulu seda õigustaks. Sellegipoolest on varade hindade kasvu üle rõõmustatud, kuna need, kellele kuulub mingigi kinnisvara või väike investeerimisportfell, tundsid end tänu sellele rikkamana.
Praeguseks on aga olukord selline, et kuigi pikka aega nii USA-s kui ka mitmel pool Euroopas stagneerunud palgad on hakanud kiiremini kasvama, kerkivad kaupade hinnad veelgi tempokamalt ning inimeste ostujõud võib suuremast töötasust hoolimata isegi kahaneda.
Kui veel märtsis kerkisid USA-s kaupade ja teenuste hinnad aasta baasile viiduna 2,6%, siis novembrikuu inflatsioonitempo oli aasta arvestuses 6,8%. Euroalal tõusid tarbijahinnad novembris 4,9%, mis on küll aeglasem tempo kui USA-s, kuid siiski üle kahe korra kiirem kui eesmärk, mille on endale seadnud Euroopa Keskpank.
Pikka aega püüdsid keskpankurid madalate intressimäärade ja võlakirjade kokkuostu abil tekitada inflatsiooni, et aidata muuta viimase 30 aasta jooksul kiiresti suurenenud võlakoormust suhteliselt väiksemaks ja talutavamaks.
Laenude teenindamise kulud suruti küll alla, kuid need, kellel oli tagatisi, kasvatasid hoopis laenukoormust, sest raha hind oli enneolematult madal ning lisalaenu võttes oli võimalik võimendada juba olemasolevaid investeeringuid, mille tulusus hindade tõustes järjest kahanes. Nagu mainitud, tundsid ennast järjest rikkamana need, kellel oli vara, ehkki endal olid kaelas enneolematult suured laenud.
Juhul kui reaalsus sunnib keskpankureid ja teadlasi oma mudeleid korrigeerima ning tõdetakse, et inflatsioon ei ole ajutine, siis ega muud vahendit peale võlakirjade kokkuostu peatamise ja intressimäärade tõstmise inflatsiooni ohjeldamiseks ei olegi.
Kui investorid ei ole enam valmis valitsustele laenamise eest peale maksma, vaid hakkavad nõudma inflatsioonitempot ületavat intressimäära, siis võib nii mitmeski suurriigis järjest kasvav intressikulu suurendada eelarvedefitsiiti märkimisväärselt. See omakorda võib põhjustada maksude tõstmise.
Arvestame nii inflatsiooniriskiga kui ka intressimäärade tõusu riskiga
Võib-olla on minust ülekohtune süüdistada keskpankureid selles, et nad hoiavad kangekaelselt oma mudelitest kinni ja eiravad reaalsust. Eks ma ole ka ise hoidnud kinni oma maailmavaatest ja mudelist selle kohta, kuidas minu arvates majandus töötab ja kuidas väärtust luuakse.
Nagu olen korduvalt rõhutanud, hindan ma kõrgelt kassavoogu ja kasumit. Kuigi kõrge laenukoormus võib aidata kasumit võimendada, on see minu jaoks eelkõige risk. Ma saan aru, et teoorias võib intressimäär olla ükskõik milline positiivne või negatiivne number, kuid minu arvates on ohtlik arvestada sellega, et intressimäärad jäävad ka tulevikus väiksemaks kui inflatsioonitempo. Ma kahtlustan, et keskpangad peavad lõpuks valima, kas nad tahavad kontrollida inflatsiooni või intressimäärasid.
Keskpangad lükkavad intressimäärade tõstmise tõenäoliselt nii kaugele edasi kui vähegi võimalik, sest see võib osutuda poliitiliselt väga raskeks: kõrgemad laenumäärad mõjuksid halvasti peaaegu kõikide varade hindadele ning pidurdaksid investeeringuid arengusse. Samas ei tohi aga unustada, et hinnastabiilsuse saavutamine on keskpankade üks peamisi ja mitmel pool lausa ainuke ülesanne.
Seega tulevad kõrgemad intressimäärad üsna kindlalt, küsimus on ainult selles, kui pikalt rasket otsust edasi lükatakse. Venitamise tõttu kasvab omakorda risk, sest kui inflatsiooniootused väljuvad kontrolli alt ja hakkavad inflatsiooni taastootma, tuleb intressimäärasid tõsta tulevikus isegi rohkem.
Võlakirjaturule mõjuksid kõrgemad intressimäärad hävitavalt. Kui intressimäärad tõuseksid 2%, kukuks näiteks kümneaastase niinimetatud riskivaba võlakirja hind umbes 20%. Samuti satuksid riski alla ettevõtted ja projektid, mis kasutavad kõrget võimendust.
Kõrgemad intressimäärad mõjutaksid ebasoodsalt ühtlasi ettevõtteid ja projekte, mille tulu (ja kasum) tuleb väga pika aja pärast. Suur osa tehnoloogiasektorist, mis investeerib kasvu ja on lükanud kasumi teenimise kaugesse tulevikku, on küll väikse laenuvõimendusega, kuid sellele vaatamata intressimäärade tõusu poolt haavatav. Novembri teisel poolel, kui aktsiaturud pöördusid langusesse, olidki just tehnoloogiasektori ettevõtted ühed suurimad kaotajad.
LHV pensionifondid on seadnud esikohale vara reaalväärtuse säilitamise, arvestades nii inflatsiooniriskiga kui ka intressimäärade tõusu riskiga. Seepärast väldime pikaajalisi võlakirju ning hoiame lühiajalisi väikse riskiga võlakirju ainult riskide maandamise ja likviidsuse juhtimise eesmärgil. Tulu üritame teenida selliste investeeringute ja projektidega, mille kassavood on hoomatavad ning mis õigustavad nende varade hinnataset.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
