2021 läheb ajalukku kui jaeinvestorite aasta

iStockphoto

Kuidas me jõudsime aastasse 2021? Üle maailma on hakanud reegliks saama, et jaeinvestorilt koduturul kauplemise eest raha ei võeta. Kuna tasuta lõunaid pole olemas, siis USA-s tähendab see, et orderite eest saab raha neid turutegijale müüv maaklerfirma. Ka Eestis kaotati kohalikul börsil kauplemise teenustasud, mida pangad katavad muude teenuste arvelt. Lisaks tekitas 2020. aasta kevadel saabunud pandeemia rakendatud piirangute tõttu paljudele juurde nii vaba aega kui ka vaba raha. Ja kui sinna lisada helikopterilt jagatud raha USA-s, siis jõudiski palju uut raha peamiselt kodus igavlevate noorte meeste (aga ka naiste) kaudu börsile.

Jaeinvestor on alati tundnud, et keegi teab temast rohkem ja võtab tema arvelt ka teenimatult suuri kasumeid. Aasta alguses leiti võimalus see kaalukauss enda poole pöörata, kui Redditi foorumites hakati arutama, mida võiks aktsia hinnale tähendada, kui näiteks Gamestopi (GME) aktsiat on lühikeseks müüdud rohkem, kui aktsiaid kokku väljastatud ja kui aktsia hind hoopis tõusma peaks. Kui aktsia hind tõuseb, siis ühel hetkel peavad lühikeseks müüjad saama margin call’i ning see paneb neid positsioone sulgema ehk aktsiaid tagasi ostma. See omakorda viib aktsia hinna uutesse kõrgustesse. Plaan toimis ja nii ka 2021 jaanuari lõpus läks. Väikeinvestorid tegid kambaka hedge-fondidele ja said ka lühiajaliselt suure kasumi, kui oskasid õigel hetkel aktsiaid müüa. Kes aga ahneks läks ja liialt kauaks aktsiaid hoidma jäi, võib tänaseni oma portfellis punaseid numbreid näha.

Kohalik turg ootas pensioniraha

Suvel tõusis aktiivsus ja sellega sööstsid kiiresti üles nii mõnegi ettevõtte aktsiad ka Tallinna börsil. Paljud  ootasid septembris II samba pensionifondidest laekuvaid rahasid, et seda ise investeerida. Kogenumad investorid aga ootasid seda, et septembri turule lisandunud investoritele kalli hinnaga aktsiaid müüa. vaba raha olemasolu kasutasid ära ka ettevõtted, kes uut raha kaasata soovisid. Nii nägime ühel hetkel, et korraga on raha kaasamas viis ettevõtet. Viimaste aastate kontekstis on pigem uusi rahakaasamisi viisakalt üksteise järel tehtud, ent nüüd võis ka ettevõtete poolel näha hirmu pensionirahast ilma jääda.

Positiivselt üllatav oli näha, et eestlased on täna piisavalt rikkad märkimaks mitmekordselt lõhki Enefit Greeni IPO, mille käigus kaasas ettevõte 175 miljonit eurot. Kokku osales Enefit Greeni märkimisel üle 60 000 jaeinvestori, kellest umbes poolte jaoks oli tegemist esimese investeeringuga. Ka mitu sellele järgnenud IPO-t märgiti suurelt üle ning raha jäi veel jõulukinkidekski üle. Endiselt kestavad ajad, kus investoritel on piltlikult öeldes taskud raha täis ja puudu headest ideedest, kuhu seda panna.

Börsil on see hea omadus, et see ei saa kunagi täis ning uusi ettevõtteid mahub sinna küll ja veel. Kahjuks ei lisandunud IPO-dega suuri välismaiseid investoreid ja märkijad olid juba pikemalt siinsel turul tegutsenud fondid ja muud varahaldajad. Kohalikul turul tegutseva investori jaoks võib see aga tähendada, et tulevikus võib ette tulla suuremat hindade kõikumist (volatiilsust), sest n-ö tark raha ei ole aktsiaid ostmas, kui hinnad on madalamad, ja neid müümas, kui need on tõusnud majandustulemuste ootustest kiiremini mõnikord ebamõistlikulegi tasemele.

Väikeinvestor kartis heast tehingust ilma jääda

Suure märkimiste arvu tõttu saigi Tallinna börsi hellitusnimeks aasta teises pooles IPOdroom. Seda iseloomustas, et raha pakuti ettevõtetele soovitust kõvasti rohkem ja märkijad said paraku aktsiaid oodatust vähem kätte. Kes soovis kiiresti kasumit saada, müüs märkimisest saadud aktsiad juba esimesel kauplemispäeval, kes aga saadud hulgaga rahul polnud, kiirustas aktsiaid börsilt juurde ostma. Kuna enamus börsile tulnud ettevõtteid lubasid investoritele võimalusel garanteeritud koguse aktsiaid, siis kuuldavasti võeti suurema koguse aktsiate saamiseks appi ka vanavanemad, lapsed ja muud sugulased, kes juhtumisi ise ei soovinud märkimistes osaleda, aga kelle kontot kasutas ahnem investor n-ö lisakontona. Sellega mindi kindla peale välja, et suurem kogus aktsiaid portfelli saada ja oma heast tehingust ilmajäämise hirmu leevendada. Tallinna börsi ajaloo viiest suurimast märkijate arvuga IPO-st tehti kolm just lõppeval aastal – Enefit Green, Hepsor ja TextMagic.

Üsna paljud lisandunud investorid said kohe kätte oma esimesed triibulised. Nii ei tehtud vahet sarnase sümboliga LHV aktsial ja märkimisõigusel, mille tulemusena osteti viimane enneolematutesse kõrgustesse. Samuti juhtus pensioniraha vabanemine aega, mil kohaliku börsi aktsiad tegid oma tippe ning paljud septembris turule tulnud investoreid näevad oma portfellis samapalju punast kui jõuluvana kuuel. Pahandust tegi ka turuhinnaga order, mille kasutajad lootsid, et ju turg paneb kauplemise alguses kohe õiglase hinna paika ja nad ei pea väga palju üle IPO hinna maksma. Mõnel juhul maksti aga aktsiate eest pea kolm korda märkimishinnast rohkem.

Järgmine aasta tundub tulevat vähemalt sama põnev ja aktiivne. Kauaoodatud inflatsioon on kohale jõudnud ning keskpangad on juba asunud selle ohjeldamiseks rahatrükki lõpetama. Ilmselt saab ettevõtetele üheks peamiseks küsimuseks see, kuidas õnnestub kallinenud toorme- ja tööjõukulud klientidele edasi lükata. Võimalik intressimäärade tõus võiks ümber mängida senised jõujooned kasvu- ja väärtusaktsiate vahel.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.

Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.