Autor: Sigmund
Energiahindade kõrge tase saavutas lõppenud aasta viimasel kuul on senise tipu ja mõjutas kogu aasta vältel tarbijahinnaindeksit väga tugevalt. Viimati kasvasid hinnad sama kiiresti 2011. aastal, mil Eesti oli endiselt taastumas äsjasest finantskriisist ja riigis võeti kasutusele euro. Kui toona tugines hinnakasv peamiselt toiduainete kallinemisele, siis lõppenud aastast jääb kõigile meelde erakordne energiakandjate hinnatõus.
Detsembris kasvas tarbijahinnaindeks 12,2%, kusjuures nii kodudesse jõudnud gaas kui elekter kallines rohkem kui 120%. Eluasemega seotude kulude (suures osas energiakulud – elekter, gaas, soojusenergia – aga ka rendi- ja remondikulud ning muud kommunaalid) kasvutempo kiirenes eelnevate kuudega võrreldes kaks korda ning moodustas kokkuvõttes poole detsembrikuisest hinnakasvust. Tänaseks on enamusel inimestest kõrgemad energiaarved ka käes ning reaalsus hakkab üha valusamalt pärale jõudma. Mitmekordistunud elektriarvete taustal tundub 25-30% kasvanud mootorikütuste hind täiesti mõistlikuna, rääkimata 6%-sest toiduainete või meelelahutusteenuste kallinemisest. Ometi on tõenäoline, et harjumatult kallis energia mõjutab iga kuuga ka teiste kaupade hindasid üha enam, sest ettevõtjatel puuduvad võimalused ja ka motivatsioon kasumi arvelt sisendhindade kasvu lõputult ise ära katta.
Teistest kaubarühmadest mõjutas indeksi kasvu veel märgatavalt transpordiga seotud kulutuste kallinemine. Lisaks mootorikütustele on viimastel kuudel hoogsalt kerkinud ka sõiduvahendite hind, seejuures on hinnakasv olnud kasutatud autode puhul kaks korda kiirem kui uutel autodel. Hinnast aga enamgi vaevab autootsijaid vähemalt uute sõidukite puhul tarneaeg, mis on tavapärase paari kuu asemel pikenenud kohati suisa aastani. Tarneaegu on pikendanud nii kiibipõud autotehastes kui ka tõrked logistika ahelates ehk autod seisavad sadamates ja lihtsalt ei mahu transpordilaevade peale. Olukorra leevenemise osas kellelgi tegelikult väga head hinnangut ei ole.
Kuigi energiahinnad on tänaseks oma rekordtasemetelt veidi allapoole tulnud, püsib hinnatase käesoleva aasta esimestel kuudel kindlasti tavapärasest kõrgem ning see kajastub ka igakuistes inflatsiooninäitajates. Esimest leevendust võiks oodata kevade lõpus kui suurem kütteperiood on läbi saanud ja nõudlus gaasi ning elektri järgi kahaneb (suvekuudel on nõudlus elektri järele ligikaudu kolmandiku võrra väiksem kui talvel). Samas on reaalne, et tööjõupuuduse tingimustes ja reaktsioonina kiirele inflatsioonile püsivad ühiskonnas surved jõuliseks palgakasvuks, mis võib omakorda hakata laiapõhjalist inflatsiooni toitma. Prognooside kohaselt ületab tänavu keskmine palgakasv küll tarbijahinnaindeksi tõusu ehk inimeste ostujõud ei tohiks üldises plaanis väheneda, kuid on selge, et väga paljude jaoks saab hüppeliselt suurenenud kommunaalarvete tasumine igakuiselt siiski tõsiseks jõukatsumuseks.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
