Kui 2020. aasta märkis pika rohepöörde sisulist alguspunkti, siis 2021. aasta oli rohepöörde marulise alguse seedimise aasta. Möödunud aasta 253st tööpäevast oli LHV rohefondide päevane tulemus positiivne 127 juhul ja negatiivne 126 juhul. Suurimaks päevaseks tõusuks oli koguni +5,2% liikumine ja suurimaks päevaseks languseks –4,0%. Nagu näha, siis liikumised võivad olla suured.
Kokku oli LHV rohefondidel 2021. aastal 8 negatiivse ja 4 positiivse tootlusega kuud, kuid tõusukuud olid languskuudest suuremad ning aasta õnnestus positiivse tulemiga lõpetada. Meenutas veidi rohelist jõulukuuske tihedalt täistopitud punaste küünaldega.
Detsembris kasvas LHV Rohelises Pensionifondis raha kasvatavate inimeste arv 10 534 pealt 271 inimese võrra 10 805 peale. Aasta esimesel päeval fondivahetustega Rohelisse fondi lisandunud raha arvelt on LHV II ja III samba rohefondide maht kasvanud kokku nüüdseks juba 60 miljoni euroni.
Ligi 250 tehingut ja 4 IPOt
2021. aastal tegime roheliste fondidega kokku 242 tehingut ja osalesime 4 IPOs – neist 2 Eestis ja 2 Soomes. Enefit Greeni ja Kempoweri IPOdest meile soovitud hinnaga aktsiaid ei jagunud, kuid Hepsori ja Lamori IPOdes saime soovitud osaluse kätte. Keskkonnareostuste lahendamisega tegeleva Lamori ja elektrisõidukite laadimisvõrku pakkuva Kempoweri IPOd toimusid Soome börsil aasta viimasel kuul. Detsembris suurendasime oma positsioone CO2 emissioonide kinni püüdmise tehnoloogiat pakkuvas Norra ettevõttes Aker Carbonis ja vesinikutehnoloogiat arendavas USA ettevõttes Plug Poweris.
Lõppenud aasta parimad roheinvesteeringud olid seotud elektrisõidukitega, soojustusmaterjalidega, elektrifitseerimise ja jäätmekäitlusega. Negatiivselt avaldasid mõju aga kiiresti kasvanud sisendihinnad tuuleenergia, päikeseenergia ja vesinikutehnoloogiat pakkuvatele ettevõtetele, mis moodustavad suure osa fondiportfellist.
2021. aasta lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 53 erinevat investeeringut. 28% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 16% akutehnoloogiasse, 16% elektrifitseerimisse, 10% vesinikutehnoloogiasse, 9% energiatõhususse, 8% ringmajandusse, 8% erinevatesse ESG fondidesse ning 5% metsa- ja põllumajandusse.
Millist Eestit ja maailma tahame näha 10, 20 ja 30 aasta pärast?
6. jaanuaril kell 18.45 oli ETV pealt eetris saatesarja „Eesti 2031“ 4. osa, mis keskendus meid ümbritsevatele keskkonnateemadele. Väga tervitatav, et Eestis selliseid tulevikku vaatavaid saateid tehakse. Soovitan vaadata ja seejuures mõelda, millises suunas Sinu arvates Eesti, Euroopa Liit ja kogu maailm järgmise 10, 20 või 30 aasta pärast liikunud on.
Ise usun, et ümberkäitlemise, rohelise mõtteviisi ja keskkonnahoiuga seotud teemad tulevad aasta aastalt üha teravamalt areenile. Ja näen seetõttu ka suuri võimalusi sellesse megatrendi juba täna investeerides. Pensionieaks raha kogumine on pikaajaline protsess, maailma ümberehitamine keskkonnasõbralikumaks on samuti väga pikk protsess. 2022. aastalt ootame igal juhul rohepöörde trendi jätkumist.
Vaata ka 2021. aasta tulemusi kokkuvõtvat videoülevaadet.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
