iStockphoto
Üleminekut taastuvenergiale võib täheldada pea igas valdkonnas: elektriautod asendavad sisepõlemismootoriga sõidukid ning tuuleturbiinid ja päikesepaneelid vahetavad välja kivisöe ja nafta kui maailma juhtivad energiaallikad. Kiiremale üleminekule avaldavad survet teadlaste hoiatused, et temperatuuritõusu hoidmine 1,5C juures nõuaks heitkoguste vähendamist 2030. aastaks 45% võrra ning süsinikneutraalsuse saavutamist sajandi keskpaigaks. Kuna puhta energia tehnoloogiad nõuavad rohkem metalle kui nende fossiilkütusel põhinevad vasted, on selge, et nõudlus metallide järele kasvab järgneva mõnekümne aasta jooksul.
Üleminekut taastuvenergiale võib täheldada pea igas valdkonnas: elektriautod asendavad sisepõlemismootoriga sõidukid ning tuuleturbiinid ja päikesepaneelid vahetavad välja kivisöe ja nafta kui maailma juhtivad energiaallikad. Kiiremale üleminekule avaldavad survet teadlaste hoiatused, et temperatuuritõusu hoidmine 1,5C juures nõuaks heitkoguste vähendamist 2030. aastaks 45% võrra ning süsinikneutraalsuse saavutamist sajandi keskpaigaks. Kuna puhta energia tehnoloogiad nõuavad rohkem metalle kui nende fossiilkütusel põhinevad vasted, on selge, et nõudlus metallide järele kasvab järgneva mõnekümne aasta jooksul.
Nõudluse suurenemine metallide järele pakub võimalusi nii uute tehnoloogiate tootjatele, energiamüüjatele kui ka investoritele. Taastuvenergiauuringuid pakkuva BloombergNEFi hinnangul nõuab üleminek uuele energiale järgmise 30 aasta jooksul energiainfrastruktuuri investeeringuid mahus 173 triljonit dollarit. See peaks uuringute kohaselt olema piisav, et 2050. aastaks saavutada ülemaailmne energiatarbimise kaetavus taastuvenergiaga 85% ulatuses.
Eurasia Review hiljutise analüüsi kohaselt võib ainuüksi nelja puhta energia tehnoloogia arendamiseks vajamineva metalli (vask, nikkel, koobalt ja liitium) tootmise koguväärtus nullilähedase heitkoguste stsenaariumi korral järgneval 20 aastal tõusta enam kui neljakordselt, konkureerides sellega toornafta tootmise koguväärtusega praegu. Teiselt poolt vähendavad elektriautod BloombergNEFi prognooside kohaselt 2050. aastaks naftanõudlust 21 miljoni barreli võrra päevas.
Allolev graafik näitab põhiliste taastuvenergia metallide ajaloolist ja hinnangulist aastast tootmist miljonites tonnides. Kuigi kõige rohkem kasvab metallide tootmine eesmärgiks seatud nullemissiooni stsenaariumi puhul, jätkub kiire kasv ka siis, kuid kõik riigid oma väljakuulutatud kliimaeesmärke teatud ajaks täita ei suuda. Protsentuaalselt peaks kõige kiiremat kasvu näitama aga koobalti ja liitiumi tootmine, kuid sellegipoolest jääb see tugevalt alla vajaminevale kogusele.
Allikas: Eurasia Review
Vask
Taastuvenergiasüsteemides on vase kasutamine keskmiselt kuni viis korda suurem kui traditsioonilise energiatootmise puhul, nagu fossiilkütused ja ka tuumaelektrijaamad. Kuna vask on oma omadustelt suurepärane soojus- ja elektrijuht (hõbeda järel teisel kohal), suudavad vaske kasutavad energiasüsteemid toota ja edastada energiat suure tõhususe ja minimaalse keskkonnamõjuga. Eelkõige mängib vask võtmerolli elektrisõidukites ning on oluline metall ka teistes elektrilistes taastuvenergia komponentides, sh turbiinid, generaatorid, trafod, inverterid ja kaablid. Elektriautode laadimisvõrgustiku osas vajab ainuüksi üks avalik kiirlaadija 25kg vaske, samas kui väiksem kodus kasutatav laadija vajab umbes 2kg. Seda ei pruugi tunduda palju, kuid moodustab kokku märkimisväärse koguse, arvestades ülemaailmset laadimispunktide kasvu.
Turuanalüütikute hinnangul võib vase aastane puudujääk juba 2030. aastaks ulatuda 10 miljoni tonnini, kergitades vase hinda ja survestades kaevandusettevõtteid lisaks uute vasekaevanduste avamisele ka uusi kaevandusmeetodeid kasutama. Vase osatähtsuse tõttu elektrifitseerimises on investeerimispank Goldman Sachs nimetanud vaske ka kui „uueks naftaks“.
Allikas: Yahoo.Finance
Nikkel
Elektriautode turule tulek on oluliselt kasvatamas nõudlust ka mõnevõrra vähem tuntud kuid siiski mitmes teiseski taastuvenergia tööstusharus laialdaselt kasutatava nikli järele. Veelgi enam kasutatakse niklit aga geotermaalenergia tootmisel, mida peamise energiaallikana on kasutusel küll vähestes riikides, kuid moodustab näiteks Islandi puhul koguni 40% kogu riigi energiabilansist. Maa-aluse energia ammutamisel kasutatavate maasoojussüsteemide üheks peamiseks komponendiks on just niklit sisaldavad roostevabad terased ja korrosioonikindlad niklisulamid, mis tulevad toime nii kõrgete temperatuuride kui ka söövitava soolase veega.
Nikli väiksemahulisem tootmine ei tähenda aga, et see oleks vähemtähtsam, võrreldes näiteks vasega. Hüdroelektrijaamade puhul on turbiinide vastupidavuse tagamisel niklit sisaldavatel sulamitel elutähtis roll, ehkki nikkel ise moodustab sulamist üsna väikse osa. IEA hinnangutel jäävad hüdroelektrijaamad tulevikuski oluliseks taastuvenergia allikaks, mis tähendab, et ühelt poolt suureneb jaamade arv, kuid ka vanemate jaamade renoveerimine ja tõhususe parandamine suurendab vajadust nikli järele.
Allikas: Yahoo.Finance
Koobalt
Koobalti üheks eripäraks on kõrge sulamistemperatuur, mistõttu säilitab see oma tugevuse ja magnetilised omadused ka äärmuslikel temperatuuridel. Seetõttu on koobalt võtmekomponendiks paljudes strateegilistes valdkondades, nagu lennundus, kaitsetööstus, keemia, aga ka taastuvenergia süsteemides, eriti mis puudutab tuuleenergiat.
Tuuleenergia on üks kiiremini kasvavaid taastuvenergia liike, mille osatähtsust ulatub Cobalt Institute nimelise ühingu hinnangutel 2050. aastaks 35%-ni kogutoodangust. Koobalt on oluline komponent generaatoris olevates püsimagnetites, mis võimaldavad turbiinidel jätkata töötamist ka väiksema tuulekiirusega, tootes samal ajal elektrienergiat. Kaudselt muudab see turbiini ka töökindlamaks ja vähendab hoolduskulusid.
Vaatamata prognoositavale koobalti puudujäägile, ootavad analüütikud 2022. aastal koobalti hinna langust, eelkõige tootmise suurenemise tõttu Kongo Demokraatlikus Vabariigis. BloombergNEFi hinnangul püsivad hinnad kuni 2025. aastani keskmiselt 44 tuhende dollari juures tonni kohta.
Maailma suurim koobaltitootja on Šveitsis asutatud Glencore, kelle kaevandused asuvad eelnimetatud Kongos, kuid ka Austraalias ja Kanadas. Kokku tegutseb ettevõte enam kui 35 riigis. Lisaks koobaltile on Glencore veel ka üks juhtivaid vase-, nikli- ja tsingitootjaid, peegeldades ettevõtte mitmekesisest tooteportfelli ja andes taastuvenergiatehnoloogiates kasutatavate peamiste metallide pakkumisega olulise panuse kliimaeesmärkide saavutamisele.
Allikas: Yahoo.Finance
Liitium
Tänu liitiumi elektroodipotentsiaalile ja ideaalsele kaalu/laengu suhtele kasutatakse liitiumit rohepöörde tehnoloogiate seast kõige rohkem elektriautode akudes, kus liitiumioonakud suudavad energiat tõhusamalt salvestada ja samal ajal aku eluiga pikendada, võrreldes teiste akutüüpidega. Praegu kasutavad kõige müüdumad elektriautod Nissan Leaf ja Tesla Model S mõlemad peamise energiaallikana liitiumioonakusid.
Liitiumioonakude ja elektriautode tarneahela turuanalüüsi ettevõtte Benchmark Mineral Intelligence’i tegevjuhi hinnangul tekitab elektriautode arvu kasv 2030. aastaks olukorra, kus rohkem kui 90% kogu liitiumi nõudlusest moodustavad elektriautode akud. Ettevõtte hinnangul kasvab nõudlus tonnides 2020. aasta 354 tuhandelt liitiumkarbonaadi ekvivalendilt 2,54 miljonini, mida on üle 7x rohkem.
Praegu on ülemaailmse liitiumi tootja eestvedajaks kaevandus- ja keemiaettevõte Albemarle, kelle klientide hulka kuulub teiste seas ka akude ja patareide valdkonnas turuosa poolest maailmas kolmandal kohal olev Panasonic. Albemarle olulisemad tootmisüksused asuvad ühtlasi maailma suurimate liitiumivarudega piirkondades, nagu Hiina, Tšiili ja Austraalia.
Allikas: Yahoo.Finance
Institutsionaalsetest investoritest on hiljuti liitiumit töötlevasse ettevõttesse paigutanud raha Bill Gatesi juhitud Breakthrough Energy Ventures, investeerides 2021. aasta lõpus 10 miljonit väiksesse iduettevõttesse Mangrove Lithium.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
